Meil on 5 aastane poeg ja mees nõuab, et ma oleksin temaga rangem. Et me ei kasvata ju memmepoega. Kui laps nutab, siis ma ei tohi teda sülle võtta ja lohutada, mees ütleb, et poisid ärgu pilligu ja et mis mees sinust siis ikka kasvab. Ja nõuab, et mina temaga ühesuguseid kasvatusvõtteid kasutaksin. Nõuab selgust ja korda. Ja ütleb, et teda kasvatati ka nii ja tema on rahul. Ja et kui ikka vaja, siis tuleb karistada ja anda keretäis (noh mitte kõvasti) ja ikka et nii saigi temast mees.
Naabrimees siia juurde korrutab, et sõjavägi teeb lorust mehe ja kui muidu meest ei saa, siis sõjaväkke. Et ikka kord ja drill mehele. Siis nad kahekesi nii korrutavad ja nõuavad minult sellist kasvatust.
Esialgu ma vaidlesin vastu, nüüd katsun vait olla ja ikka omamoodi salaja poissi hellitada, aga ikka vahel jään vahele.
Hellus on ikka ka ju väga oluline. Kui ainult kord ja drill, siis laps kasvb üles emotsionaalselt steriilses keskkonnas juba ja tal ei arenegi välja soojus ja lähedustunnet. Mina ikka oma lapsi hellitan ja poputan. See on niivõrd oluline! Endalgi on niii mõnus tunne kui 4aastane poja käed ümber kaela paneb ja ütleb, et armastab emmet
Lapsevanemana kasutame samu kasvatusvõtteid, mida meid kasvatades kasutati. Nii on üsna loomulik, et teie abikaasa väärtustab korda ja rangust, kui teda ennast nii kasvatati. Sellisel rangel kasvatusel on oma plussid ja miinused. "+" laps allub korraldustele, on range enda ja teiste vastu, jälgib korda ja distsipliini. "-" on vähe loov, kuuletub tugevamatele ja ei analüüsi korralduste sisu, vähene empaatia e. kaasaelamise võime jne. Kui Teie abikaasa kasutab ranget kasvatust, siis Teie saategi seda pehmendada oma leebusega. See ei tähenda, et peaksite lapse ära hellitama (mis võib juhtuda suurest kaastundest) ja põhjendamatult teda nunnutama. Normaalne kogus armastust ja hellust ei riku kedagi. Annab tulevikuks oskuse anda ja vastu võtta hellust ja armastust ja see on pereelus väga oluline. Armastuse jagamine salaja näitab aga seda, et Te pole abikaasaga võrdsed partnerid. Olete nagu väike tüdruk, kes isa eest salaja armastust jagab. Ehk peaksite ikka otsustavalt ütlema, et Teie kasvatate nii ja kokku saabki õige kogus armu ja rangust. Ja mida teeb naabrimees Teie peres. Ärge vaielge ega arutage tema juuresolekul. Pereasjad on ikka Teie ja abikaasa omavaheline asi.
Kuskilt on jäänud silma, et ei ole päris hea öelda poisile, et ära nuta, sa oled ju mees Sest ta on ju veel laps, ta kukub ja lööb põlve ära ja tal on lubatud nutta, ta on kurb, kui ema läheb kauaks kodust ära ja ta võib pisara poetada....Küll ta kasvab meheks ka siis, kui lapsepõlves nutta on lubatud. Oskab suurena ka tundeid väljendada ja ei tule temast mingit memmepoega
Poisslast just tulebki hellitada. Ema suhtumine oma pojasse määrab selle, kuidas poiss täiskasvanuna suhtub oma naisesse ja naistesse üldse. Sama kehtib isa ja tütre kohta. Hellitamine tähendab eelkõige kallistamist, hoidmist, õrnust ja hoolimist; ma ei mõtle kõige lubamist. Ja muidugi peab ema oma tütresse ka samamoodi suhtuma. Iga laps vajab hellitamist.
mina olen ka kuulnud seda et ei tohi lapsele öelda et ta mees ja ei tohi nutta. 5 aastane ei ole veel mingi mees. muidugi peab ka piisavalt range olema ja ei tohi kõike lubada. aga samas ei tohi õpetada last oma tundeid varjama. mul endal oli selline kasvatus et keelati kõik jonnimised ära ja nutta ei tohtinud (vanemana küll kui 5 a). ma ei ütle et see mulle midagi halba on teinud aga head ka kindlasti mitte. oma venna peal näen kuidas ta ei oska oma undeid väljendada ja ei mõitsa vähegi tundelisemaid mehi, kes üldiselt tüdrukutele just rohkem meeldivad kui machod. minu arust ei olse selles midagi halba kui 5 s nutab valust (kui kukkudes on haiget saanud) ja see on loomulik et ema lohutab siis last. liialt ära hellitada lihtsalt ei tohi!
Olen täiesti nõus kirjutajatega, kes arvavad, et poisid tohivad nutta. Tohivad ja mitte ainult siis, kui on haiget saanud või nooremad kui 5aastat. Tegelikult tohivad kõik oma tundeid väljendada ja nutmine on üks tunnete väljendamise viis. Ka mehed tohivad nutta ( see on minu arvamus), kuid ühiskond on võtnud teistsuguse hoiaku. Usun, et arvamus, et õige mees ei nuta, on väga levinud ja mehed maksavad selle eest ~10 aastat lühema keskmise elueaga. Ehk, mehed uputavad oma tunded, mida nad ei julge või ei oska väljendada, alkoholi või liigsesse töösse või riskidesse (ekstreemsport, autodega kihutamine jne) ja surevad seetõttu nooremana. Kui tahame, et meie pojad elaksid teisiti, kui nende isad praegu, siis on mõistlik poistele õpetada tunnete äratundmist ja nende väljendamist. Jõudu selleks kõigile, kes poisse kasvatavad.
