Mida teha kui mees kogu aeg tahab põgeneda kodust? Saaks ainult minema, kuhugi mujale, ükskõik kuhu. Mul on siiber pakkimisest ja kogu sellest jamast, mis reisidega kaasneb. Vajalikud asjad kodus, lapsed närvilised ja mina ise vihane. Õudne.
Meie pere on ka hästi aktiivne, käime pidevalt ringi. Mees reisib ka üksida päris palju oma töö tõttu. Me alati paneme oma plaanid pikemalt ette paika. Meil pakivad kõik oma asju ise. Isegi 4 aastane, ma siis pärast viskan pilgu peale ja panen mõned asjad juurde ja võtan mõne mänguasjad välja
Kui sulle ei meeldi nii palju reisida, siis võiksid ju oma mehele seda öelda. Ta saab vahel üksi käia, vahel võib lastega minna jne.
Las mees läheb üksi reisima, kui tal kihk nii suur. Kui sulle ega lastele meeldiks pigem kodus olla vahepeal, siis ütle seda talle. Pole ju mõtet ennast solgutada ja mitte tunda sellest mõnu!
Probleem tuleb sellest, et Teil ja abikaasal on erinevad vajadused. Sellisel juhul tuleks kokku istuda ja läbirääkimisi pidada, kuidas puhata nii, et kõigi vajadused on maksimaalselt rahuldatud. Oluline on eristada vajadust ja lahendust. Reisimine või koju jäämine on lahendused, mitte vajadused. Vajadusteni jõuate siis, kui küsite endalt, miks ma seda tahan. Miks teie tahate koju jääda? Millist vajadust see rahuldab? Tahate Te rahus puhata või midagi kodus korda teha või veel muud? Miks mees tahab reisida? Tahab ta uusi kohti näha? On tal oluline töökaaslastele rääkida , kus ta käis ja mida nägi või põgeneb ta hoopis kodutööde ja rutiini eest? Võib olla olete Te nõus reisima, kui saate ka sel ajal puhata, kui ei pea kotte pakkima, teiste asjade eest vastutama jne. Kirjast ei selgu kui suured on lapsed ja kas nende vajadusi ja soove on ka arvestatud. Võib olla lähete küll reisima, kuid kõik pakivad oma asjad ise!! ja Teie olete ka puhkaja mitte perenaine ja teenijanna. Võib olla on mees nõus kodus olema, kui saab seal teha midagi sellist, mis tema vajadustega kokku sobib. Kui läbirääkimiste oskust väheks jääb, lugege Th. Gordoni raamatut "Tark lapsevanem." Jõudu ja üksteisemõistmist!