Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: perenõustamine/teraapia Tallinnas

Pille
Külaline
Postitatud 19.09.2006 kell 12:23
Soovitage perenõustamise kohta või nõustajat Tallinnas. Peale last mehega suhted täiesti metsa läinud. Ja omal jõul me sed ailmselt enam lahti ei haruta. Prooviks veel nõustaja abiga enne kui päris alla anda. Laps väike, alles 1 aastaneSad
Mari-Liis Tikerperi
Perekeskus Sina ja Mina
Postitatud 19.09.2006 kell 13:09
Soovitaksime Haide Antsonit. Kontakti saab haide dot antson at sinamina dot ee
Kas see vastus oli abistav?
Kertu
Külaline
Postitatud 06.09.2012 kell 11:56
Samuti probleem suhetes mehega. Mees ütleb, et tema tunded minu vastu on muutunud ning ta ei tea mida edasi teha, et tõmmet meie vahel enam pole. Ma ei tahaks seda suhtet käest lasta, kuna kasvatame koos pea 1-seks ja pea 3-seks saavaid lapsi. Kas peaks panema paari- või perenõustamise aja?
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 17.09.2012 kell 09:28
Ükski paarisuhe ei ole ideaalne ning on pigem tavapärane, et esineb tõuse ja mõõnu. Paari- ja pereelu arengus esile kerkivad muutused (näiteks paari kokku kolides, rollide jagamine, esimese lapse sünd, uute rollidega (ema/isa) kohanemine jne. jne.) panevad selles elavad inimesed pidevalt proovile- kas tullakse toime uute väljakutsete, muutustega. Või käivad nad üle jõu.
Teie peres, kus on kolmeaastane ja pea aastaseks saavad lapsed, peaks fookus paarisuhtelt nihkuma lastele ja seega on esikohal ema ja isa rollid, teisel kohal paarisuhe ja naise/mehe rollid ja suhe.
Kirjutate, et teie mees tunnistab, et tema tunded teie vastu on muutunud ning temas on segadus- mis saab edasi. Võimalik, et kohanemine tähelepanu fookuse muutusega (temalt lastele) on mehe jaoks raskendatud ja esile kutsunud teie poolt kirjeldatud kriisi.
Teie jaoks on prioriteediks teie ühised kaks väikest last- keda soovite kasvatada ka edaspidi üheskoos.
Kindlasti julgustaks teid ühendust võtma paari- või perenõustajaga, et üheskoos esilekerkinud raskusi arutada, selgendada ja et suureneks teie omavaheline mõistmine. Saate mõelda, kuidas planeerida ka mehe/naise suhet toitvaid tegevusi ja ennekõike aega, et rahuldatud saaksid nii teie kui mehe soovid ja vajadused nii rahuldustpakkuva paarisuhte osas, kui lapsevanema rollis.
Infot Eestis töötavatest pereterapeutidest leiate aadressilt:http://pereteraapiainfo.blogspot.com
Samuti saate abi perekeskus Sinamina spetsialistidelt, vaadake: www.sinamina.ee
Kas see vastus oli abistav?
Mures ema
Külaline
Postitatud 18.02.2014 kell 16:54
Tere,

Olen 30aastane kahe lapse ema (üks ca 1 kuune ja teine 2 aastane). Olen mures 2 aastase käitumise pärast. Kas need on tingitud beebi sünniga, lihtsalt ealine iseärasus või on tegu veel millegi muuga? Ta räägib kodus ainult ülikõva häälega, huilgab, vahepeal lööb, kui ütlen, et ei tohi lüüa, siis lööb ise ennast, Selline käitumine aga ajab ka mind närvi, sest olen väsinud (ka beebi võtab oma osa energiast). 2 aastane ei kuula ei mind ega isa - me ei oska temaga enam suhelda ja tahaks abi saada. Kelle poole peaks pöörduma - lastepsühholoogi, perenõustaja? Kuna pisikestele kulub suur osa väljaminekuid, siis me kallist teenust kasutada ei saa aga abi vajame väga.
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 18.02.2014 kell 18:42
Teie kaheaastane laps on praegu väga olulises minatunde kujunemise arengufaasis, esimeses iseseisvumise etapis. Laps suudab juba nii mõndagi, paljuga aga veel toime ei tule ja see tekitab temas frustratsiooni. Oma vajadusi ei osata veel ise adekvaatselt mõista/täita/lahendada ja samas proovitakse oma mina võimu- ennast kehtestada. Sageli väljendub see jonnis, ehk siis laps käitub vanemale arusaamatult ja vastuvõetamatult- huigab, lööb teisi ja ennast, nutab, protestib. Tegelikult on see lapse varjatud sõnum: "Mul on mingi mure ja ma ei oska sellega toime tulla. Palun aita mind!". Lapse ebakohane käitumine on tingitud mingist rahuldamata vajadusest, käitumine on alati vajaduspõhine.
Tegelikult ei ole kahene veel suur laps (mis siis, et ta on väiksema õe või venna sünnist saadik vanema lapse rollis) ning vajab ise palju jagamatut tähelepanu ja armastust, toetust ja mõistmist. Kiuslik käitumine võib olla tingitud ka armukadedusest väiksema vastu (kes ju vajabki enam vanemate tähelepanu ja hoolitsust), väikelaps ei mõista, miks vanemate jäägitu tähelepanu on liikunud temalt õele/vennale ning alateadlikud negatiivsed tunded elatakse ebakohase käitumisena välja.
Seega vajab teie kaheaastane laps mõistmist (mitte hukkamaõistmist- pahandamist ega karistusi) ja vanemana saate seda pakkuda rahulikuks jäädes, kõrval olles. Kui lapse jonn ka teie emotsioone mõjutab, väljendage ka oma tundeid - samas ikkagi olemas olles. Laske/lubage lapsel nutta- nutt on parim pingemaandaja! Kui laps on nutnud end tühjaks ja ta kõrval on mõistev end kindlaks jääv lapsevanem- on see parim, mida oma põnnile pakkuda saate! See on sõnum, et tunded on mööduvad, ema on minuga ka siis, kui tunnen end väga halvasti, ta armastab mind sellisena, nagu olen. Tasapisi õpib sellisel moel toetatud laps ka ise oma emotsioone paremini mõistma ning aegamööda väheneb vajadus jonnida.
Mis võib toetada lapse sõbralikumat hoiakut noorema õe/venna vastu,- kui teda kaasata väiksema eest hoolitsemisse ja anda alati positiivset tagasisidet, kui midagi õnnestub/rõõmustab vanemat. Teadlikult tuua välja iga olukord ja käitumine, mis vastab teie ootustele sõbralikest suhetest.
Samuti võib olukorda leevendada, kui pakkuda suuremale lapsele piisavalt individuaalset tähelepanu. Iga päev teha koos midagi, mis lapsele meeldib (lugeda ette raamatut, laduda klotse, joonistada, jalutada jne.)- see annab tunde ja kogemuse: olen oluline! Oma panuse saab anda ka isa, saate vanematena jagada lastega tegelemise koormust. Teie kaheaastane põnn vajab mõlema vanema poolset tähelepanu, ja turvaliste piiride seadmist. Iga arengukriis läheb ühel hetkel üle- seniks aga kannatlikku meelt ja jaksu! Psühholoogi ega perenõustaja vajadust teie kirja lugedes kohe kindlasti ei näe.
Kas see vastus oli abistav?
Tere
Külaline
Postitatud 10.08.2014 kell 20:24
Sooviks abikaasaga nõustamist....meil kaks last yks on 4,5 ja teine on 3,2....suhted on sasiiis juba väga pikemat aega,,,.............ja kui on võimalik nõustamisele tulla siis kuhu ja kuna
TARMO
Külaline
Postitatud 10.08.2014 kell 20:26
unustamiseks on viiimane aeg sest abikaasa soovib juba lausa lahutust... see jutt käib eelmise kirja juurde
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 11.08.2014 kell 08:27
Vajate kiiresti abi ja toetust laguneva hakkavale paarisuhtele, mis on halvas seisus olnud juba pikemat aega. Olukord on päris kriitiline, kuna teie peret ähvardab reaalne lahkuminek.
Hea, et olete valmis koostööks oma ala spetsialistidega, otsides abi väljastpoolt (see näitab teie küpsust inimesena)- mis kindlasti ei ole paljudele kerge, tunnistada, et oma jõududega enam hakkama ei saa.
Lisan siia Eesti Pereteraapia Ühingu kogulehe lingi, millelt saate infot erinevates Eesti linnades teenust pakkuvatest terapeutidest. Vaadake:http://www.pereterapeudid.ee
Loodan, et leiate endale sobiva nõustaja.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!