Tere!
Mul järgnev mure, nimelt minu poeg saab septembris 7 aastaseks ja selle aasta alguses hakkasin ma pojale kooli vaatama (kuna just siis tulid lasteaeda erinevate koolide reklaam voldikesed). Siis ma avastasingi, et tegelikult oleksin pidanud juba teatud koolidesse septembrikuus eelkooli panema. Kuid, mis hilja see hilja. Panin ta siis teisse kooli, kus eelkool alles algas. Koolis on õpeteja öelnud, et poiss saab hakkama, eriti suuliselt, kuid kui on vaja midagi kirjutada, siis ta pigem vaatab kuidas seda teised teevad ehk siis ei tee kaasa. Tal on palju huvitavam lihtsalt ringi vaadata. Poja ise ütleb et kool on tore koht ja talle meeldib seal, kodus teeb ta aga kirjalikud ülesanded kenasti ära.
Kuna lasteaias pole logopeedi, siis õppeaasta lõpul käib üks logopeed lapsi vaatamas ning minu poja kohta oli öelud vaid see, et ta pole kooli kõlbulik. Nädal aega ajasin taga, et saada logopeedi nr. ja siis lõpuks sai temaga rääkida. Üld joontes oli jutt järgmine: puudub keskendumis võime, püsivus. Ise enesest tähti tunneb, kuid kirjalik oskus on vajaka jäänud. Soovitus oli otsida eralogopeed, kuna polikliiniku logopeedid sellega ei tegele. (kasvatajad, neid on kaks, aga räägivad teineteisest mööda ja üks neist ütles mulle lihtsalt, et tal pole aega temaga tegeleda? ja seda kahjuks hilja, oleks ma vaid teadnud.. )
Hakkasin siis otsima logopeedi. Otsustasin pöörduda kooli oma juurde: kui vaja oleks siis võtaks temalt eratunde enne kooli ja siis on tal hea ka kooliajal tema juures käia. Kuid ta keeldus (peale seda kui ma rääkisin eelmise logopeedi jutu ära, tema lihtsalt ei tegele sellega?!)- andis mulle järgmise kontakti. Tuli välja, et see oli erivajadustega laste kooli tel. nr. Kui ma sinna helistasin ja kõik ära rääkisin, öeldi et last on vaja sinna kooli panna. Ja seda ilma konkreetselt last nägemata ja temaga rääkimata?!
Ma ei soovi panna teda sinna kooli vaid tahan ainult konsultatsiooni e. siis otsin era logopeedi, kes aitaks lihtsalt meid järjele või aitaks ja soovitaks mis me edasi võiksime ette võtta! Selle peale öeldi kohe, et ei tea miks see era logopeed siis parem on?... Ma ei tea, kas parem, kuid ma ei usu et mu lapsel on nii suur arenguhäire..
Võimalik, et ma tegelikult eksin ja mind lihtsalt ka hirmutab see mõte, kuid kui on kellelgil sarnane situatsioon olnud, siis oleks niii tore kui saaks vastukaja või saab keegi aidata? Teab mõnd head logopeedi?
Saan aru, et olete tõsiselt mures oma lapse koolikõlbulikkuse pärast. Olete palju pingutanud, et lahendusi leida, kuid hetkel on siiski olukord ebarahuldav. Vaatame seda asja nüüd koos. Kirjutate, et laps käis lasteaias. Kas seal kasvatajad siis ei märganud, et lapsel on probleeme. Kas te ei suhelnud sel teemal, et oleks juba varem saanud lapsele abi osutada. Võib olla on praegune otsus siiski liiga karm ja põhjendamata. Kool ei ole muidugi huvitatud keskendumisraskustega ja püsimatute laste õpetamisest, sest see nõuab õpetajalt kannatust ja pingutusi. Ometi ei tee see häire veel last koolikõlbmatuks. Samuti pole selge, milline osa selles häires on pärilikkusest ja milline osa kasvatusest tingitud. Ometi usun, et teatud määral saate ise koduse suhtlemise ja kasvatuse abil lapse käitumist mõjutada. Teie kirja lugedes märkasin, et kasutate hellitusnime poja. Kas see näitab, et näete oma pojas pisikest armast lapsukest, kellelt ei saagi midagi eriti nõuda. Mõelge, kas olete valmis oma poega kohtlema kui tulevast koolilast, kes suudab ise teatud ülesandeid täita. Andke lapsele kodus ülesandeid, mis rõhutavad tema kasvamist koolilapseks. Rõhutage, et kohtlete teda nagu suurt poissi, kes peatselt läheb kooli.Usaldage talle mingi töö tegemine: laua katmine, kala söötmine, lille kastmine vm selline. Kui teete kodus õppetükke, siis näidake lapsele, kuidas ta saaks soovitud eesmärgi saavutada. Nt öelge, kui sa veel ühe (kaks) rea tähti kirjutad, siis tulevad need ilusamad välja. Arvestage siiski sellega, et ülesanded oleks lapsele jõukohased. Selles vanuses laps suudab kirjutada kõige rohkem 10 minutit ja teist niipalju lugeda. Tunnustage last iga tegevuse eest, kus ta on näidanud üles püsivust ja keskendumisvõimet. Olgu see tegevus kui lühiajaline tahes. Kasutage mina teadet. Nt midagi niisugust:" Ma märkasin, et sa kirjutasid täna kohe viis minutit järjest ja tegid ...rida ilusaid numbreid. Mul on tõesti hea meel selle üle, sest see näitab, et sinust hakkab päris koolilaps saama." Lastele meeldib tunnustus ja nad pingutavad selle nimel.Kui tahate siiski spetsialisti arvamust kuulda, siis külastage psühholoogi. Parim oleks selle kooli psühholoog, kuhu laps läheb. Usutavasti oskab ka psühholoog teile näpunäiteid anda, kuidas teie ise last aidata saate. Ka võite logopeedi juures käia, aga kas suvel tasub tõsiselt õppimisega tegelda? Võib olla aitab, kui sügisel koolis logopeedi abi täiendavalt kasutada. Lapsed arenevad selles vanuses kiiresti ja võib olla on teie poeg sügisel oluliselt kooliküpsem kui praegu, 3 kuud enne kooli. Meelerahu ja kannatlikkust pojaga suhtlemisel.
)
