Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: Lapse uinumine lasteaias

Mari
Külaline
Postitatud 12.06.2016 kell 13:37
Tänan vastuse eest! Küsiksin täpsustuseks, mis tähendab "lasteaiaküps"? Minu laps on käinud lasteaias 1 kuu, 2-3 korda nädalas. Lõunaund on proovitud 6 korda. Kas selle aja jooksul, saab määrata 2a lapse lasteaiaküpsust? Õpetajate soovitusel, peaksin ma ise minema lõunaune ajaks lasteaeda, et näha, mis seal toimub, kui algab uneaeg. Esialgselt soovitati nn läbi ukse asja kuulata, kuid viimasel vestlusel arvati, et peaksin ise lapse magama panema. Kas see ei või tekitada olukorda, kus laps ootab mind ka järgmise une eel? Kodune uni on väga täpselt harjutatud samasse rütmi nagu lasteaias. Vahel on kodus nii, et laps veel enne kui pea padjale paneb, võtab lonksu juua - lasteaias ei pidavat see olema võimalik. Samas, kui last kõrvalt vaatan, tahab ta ise lasteaeda minna, tuues nt näite, et seal saab kiikuda jne. Ise olen arvamusel, et kas ei võinud sellist mitte uinumist põhjustada kõige esimene lõunauni, kui "kaisuloom oli ära läinud"?
Annika Promet
Psühholoog
Postitatud 14.06.2016 kell 09:54
Teie laps on käinud kuu aega lasteaias ja seni pole lõunased uinumised õnnestunud. Esimene kuu aega on lapse jaoks kindlasti alles kohanemise aeg uue elukorraldusega. Lapse lasteaeda harjutamine ongi reeglina aeganõudev protsess ning me ei saa eeldada, et laps kohe uue korraldusega lepib. On täiesti normaalne, kui esialgu tundub lasteaias magamine hirmutav või hommikul nutetakse emme järele. See on väga hea, et olete esialgu last 2-3 päeval lasteaeda viinud, nii kujuneb harjumine rahulikumalt ja laps ei väsi liialt ära. Lapse enda soov lasteaeda mängima ja kiikuma minna võiks pigem näidata, et laps tunneb ennast lasteaias hästi ega pelga sinna minna.

Lapse lasteaias käimise valmisolek on seotud lapse endaga, kuid suuresti just vanemate valmisolekuga. Lapsed ise ei vali pikalt kodust eemal olemist, vaid see on vajalik, et vanemad saaksid tööl käia. Mida vanem on laps, seda lihtsam on talle selgitada lasteaias käimise vajadust ja rõhutada lõbusate tegevuste toredust. Lapsed on oma iseloomult erinevad. Mõned lähevad julgelt vastu uutele olukordadele, teised vajavad rohkem aega ja toetust. Esimesed harjuvad lasteaiaga sageli kiiremini kui teised, kes võivad vajada ka pikemalt kodus olemise aega.
Suur osa lapse valmisolekul lasteaias käia on emal, kes peab ise uskuma, et laps tuleb lasteaias toime ja on ise valmis teda mitmeks tunniks kellegi teise hoolde jätma. Lapsed tajuvad üllatavalt hästi vanemate ärevust ja muret. Kui ema on lasteaia suhtes positiivselt meelestatud, tunneb ka laps ennast kindlamalt. Ei tasu ka unustada kodust keskkonda. Mida rahulikum on kodune elu, vanemate vahelised suhted, kodune rutiin, seda turvalisemalt laps ennast tunneb.

Kui lapsel on esimesest lasteaia lõunaunest negatiivne kogemus, võib see kindlasti mõjutada tema edasisi uinumisi. Lõunasesse uinumisse võiks suhtuda nii rahulikult kui võimalik. Laps tajub, et täiskasvanud on magamise pärast mures ja see teeb teda ennast ainult ärevamaks. Kindlasti tasub rääkida lasteaia personaliga, millised on teie vaated uinumise olukorrale ja kuidas nemad saaksid last toetada. Kui lasteaed sellist võimalust toetab, võiksite tõesti esialgu mõned päevad ise käia last lasteaias magama panemas. Kindlasti ei tohiks unustada lapsele enne uinumist öelda, et te plaanite peale seda kohe ära minna (kui see nii on). Nii saate te ise näha ja lapsega arutada, kuidas uinumine lasteaias käib, kus on voodi ja kaisukaru, millises järjekorras on tegevused. Kui ei saa lonksu juua võtta, siis võib-olla lähete käite natuke varem ka joomas või leiate mingi muu lahenduse. Lapsele saab selgitada, et emme on temaga seal nii mitu päeva ja samuti öelda, millal emmet enam ei ole ja kuidas ta siis kõiki neid asju ise või koos õpetajaga teeb. Samuti peegeldada lapsele tema tundeid, andes sellega märku, et mõistate teda. Nii saab last edaspidiseks üksi uinumiseks ette valmistada. Alati jääb ka võimalus teha lasteaiaga väike paus ja mõne aja pärast uuesti katsetada. Saate mõelda, milline variant on teie perele parim.

Kuna laps soovib ise lasteaeda minna, tal on seal lõbus ja mängib rõõmuga, võiks eeldada, et ka uinumise mure laheneb peagi. Laps vajab selleks vaid toetust ja mõistmist. Jõudu ja jaksu teile!

2 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!