Mul on mure oma 10-aastase tütre pärast. Tundub, et ta saab koolis küll kaaslastega hästi läbi aga tal ei ole ühtegi lähedast sõpra. Kuna ta on väga kinnine, siis ta üldiselt ei räägi oma muredest. Kui mure väga suureks läheb, siis küll räägib. Kui igapäevaselt uurime kodus, kuidas lapsel päev läks, siis tavaliselt piirdub vastus "hästi"-ga. Kuidas lapse tegemiste ja tunnete kohta nii uurida, et ta ennast ülekuulatavana ei tunneks?
Lapsel on paar huviala, millega tegeledes ta eelistab samuti üksi toimetada, mitte teistega suhelda. Usun, et see on lihtsalt seetõttu, et tal ei ole julgust ise initsiatiivi näidata. Teiste poolt seda aga ei tule. Samas see oleks ju parim võimalus samade huvialadega sõpru leida.
Teie tütar saab kaaslastega hästi läbi, kuid tal ei ole kujunenud ühtegi lähedast sõpra. Kao ma hobidega toimetab laps pigem üksi.
Nii nagu täiskasvanud on oma iseloomult väga erinevad on ka lapsed. On lapsi, kes meelsasti valivad oma hobiks meeskonnamängud. Teised jällegi eelistavad maalimist või matemaatika ringi. Võib küll tunduda, et valikud kujunevad kuidagi juhuslikult, kuid tavaliselt on valikute taga ikkagi põhjuseks see, et tegu on erinevat tüüpi lastega. Mõni laps vajab rohkem suhtlemist ja talle on pidevalt vaja tagasisidet oma tegevuste kohta, tal on vaja pidevalt oma arvamust avaldada. Ta kipub rohkem rääkima kui kuulama. Teised jällegi on rohkem sissepoole pööratud, kaaluvad erinevaid variante ja situatsioone oma peas põhjalikult. Tihtipeale on nii, et siis kui sellised sissepoole orienteeritud lapsed on valmis reageerima, on teised lapsed juba uue tegevuse juures. Nende tugevuseks on kuulamisoskus. Kuigi palju on ette antud geneetikaga, õpivad lapsed end väljendama ja maailmaga suhestuma läbi perekonnas levinud mustrite. Võiksite mõelda, kas ka teie peres on keegi, kes ei vaja suurt seltskonda enda ümber, kellele piisab perekonnast ja rahulikust ümbrusest, kes enne mõtleb ja alles siis arvamust avaldab või kes tihti hoopis omaette hoiab.
Selleks, et oma lapsele natuke lähemale jõuda ja teda paremini mõista, on vaja eelkõige kannatust. Kui laps ei ole harjunud end väga avatult väljendama, siis otseteed selles osas ei olegi. Leidke hetki, kui tütar midagi mainib või mingis osas oma arvamust avaldab. See ei pruugi kindlasti olla seoses kooliga. Näiteks palub tütar teid, et annaksite talle just selle kollaste lilledega kruusi tee joomiseks. Teie lihtsalt peegeldate: “Ahaa, sulle meeldib just see tass!” Laps:” Jah see tekitab hea tuju.” Teie:”See tekitab sinus hea tuju….!”On võimalik, et tütar läheb sealt edasi ja räägib, et tal on hetkel vaja heale tujule toetust, sest midagi läks untsu või hoopis seda, et kevad on väljas ja siis on just vaja seda kruusi võib olla aga tütar ei pea vajalikuks midagi kommenteerida. Kõige olulisem on aga see, et niiviisi peegeldades saab tütar olla ise vestluse teejuhiks. Teie olete lihtsalt mõistvaks kaaslaseks. Niiviisi saab laps testida omi mõtteid ja kui teie ei kritiseeri ja ei jaga omi soovitusi, kuidas asjad võiksid või peaksid olema, siis tütres kinnistub teadmine, et tema mõtted ja tunded on ok, ta saab neid väljendada ilma hukkamõistu või kriitika alla sattumata ning suuremas plaanis on ta ise ka OK. Teie saate aga sammuke lähemale teadmisele, miks teie tütrel lähedasi sõpru ei ole tekkinud ja kas selles osas muret tunda või mitte. Kindlasti leiate meie kodulehelt näiteid ja soovitusi last toetavate suhtlemisoskuste osas.
