Tahaksin teada, et kui oluline on see, et laps käiks lasteaias. Laps on 4-aastane, mul on võimalus temaga kodus olla kuna tal on ka väiksem õde. Põhjus miks me pole teda lasteaeda pannud, on selles, et ta on väga tundliku iseloomuga ja ei tunne end suures grupis hästi. Laps on muidu igakülgselt väga arenenud, väikses seltskonnas suhtleb hästi ja aeg-ajal mängib teiste lastega, käime perega tihti külas ja usun, et suhtlusest tal puudu ei tule. Tahaksin teada, et kas see mõjutab last kuidagi tulevikus kui ta kasvab pikemalt kodus ja pole lasteaias käinud? Oleme mõelnud, et laps võiks nt 2 aastat enne kooli lasteaias käia kui ta juba vanem ja loodetavasti harjub kiiremini suurema seltskonnaga ja tunneb end kindlamalt. Laps olnud väiksest peale ka suur emmekas ja vajab ääretult suurt tähelepanu. Kardame, et lasteaias ta seda ei saa ja seepärast tunneme, et teeme õigesti kui laseme tal olla pikemalt kodus ja käime pigem mõnda aega sõprade lastega mängimas ja erinevates mängutubades.
Kuigi teil pole põhjust arvata, et teie 4-aastane laps millestki kodus puudust tunneb, püüate leida ka lasteaias käimise eeliseid või siis hoopis niipidi, mõtisklete, kas lasteaias mittekäimine võiks tema arengut piirata. Mul ei ole otseselt teile pakkuda kindlaid teaduslikke argumente, mis räägiks selle poolt või vastu, kui laps ka praegu, selles vanuses lasteaeda ei lähe. Ma pigem usun sellesse, et laps peab tundma end hästi, tal peaks olema eakohaseid tegevusi, siis ta ka areneb. Kui te pöörate temale kodus tähelepanu, võimaldate tal sotsialiseerida, ta saab näiteks käia ka mõnes arendavas ringis, siis ongi hästi. Ma arvan, et asi pole mitte niivõrd selles, kas parem oleks lapsel kodus või lasteaias, vaid selles, kuivõrd mitmekesine ja arengut soodustav on keskkond, st tegevused, mängud, hea kontakt hooldava täiskasvanu ja teiste lastega. Veel arvan, et kodud ja lasteajad on erinevad ja muidugi lapsed ka, seepärast ei tahakski üldistada ega väita, et üks otsus oleks parem kui teine. Väga palju oleneb sellest, võib-olla koguni määrav on see, milliseks kujuneb kontakt õpetajaga, nii lasteaias kui koolis ja sellest tuleneb lapse heaolu, valmidus kohaneda, olla uudishimulik ja areneda.
Samuti mõjutab last palju, kuidas teie emana end tunnete, kui laps läheb lasteaeda – kas olete mures ja ärev või usute, et teie laps on hästi hoitud ja koheldud. Laps tunnetab nii ema ärevust kui ka kindlustunnet ja usaldust teiste täiskasvanute suhtes ja reageerib ema tunnetele ja hoiakutele, eriti siis, kui ta seni on olnud „emmekas“.
Usaldage oma sisetunnet ja märke, mis räägivad sellest, kuidas lapsel läheb ja milline on tema meeleolu ja üldine enesetunne. Kui te olete ise kodune ja laps areneb eakohaselt, siis võitegi nii jätkata, pakkudes talle seejuures jätkuvalt mitmekesiseid võimalusi suhtlemiseks teistega. Kooli lähenedes, võite kaaluda, milliseid arendavaid tegevusi saaks talle veel pakkuda ja kooliga sarnaseid tingimusi, st tegevusi, päevarütmi, suhtlemisi nii teiste laste kui ka täiskasvanutega, ikka eesmärgiga, et saaks kohaneda muutustega. Üks kohanemise tunnuseid on näiteks see, kuidas ta tunneb end siis, kui teid ei ole juures, teenindab end ise, mõistab ja täidab näiteks õpetaja juhiseid, nõudeid-reegleid, mis on rühmas või klassis, näitab üles initsiatiivi, kui tahab midagi küsida, pöördub, kui midagi vajab ja võtab vastu ka lohutust, kui miskit juhtub. See tähendab seda, et ta on piisavalt iseseisev ja tunneb end hästi ka rühmaas, st eraldunud teist ja valmis lasteaiaks või kooliks sotsiaalses mõttes.
