Mure 6.aastase poisiga. Laps alustas seda aastat uues rühmas käimisega, järgmisel aastal läheb ta kooli. LAstaias pole ta kunagi tahtnud käia, pigem eelistab kodus olla. Samas talle väga meeldivad teised lapsed ja nendega mängida. Mure selles, et teised lapsed tõrjuvad teda, tihti kurdab, et keegi ei mängi temaga, kuigi ta on seda ise üritanud teha. Kasvatajad ütevad, et minu laps togib ja narrib teisi. Samas räägib minu laps kodus, et teda narritakse riiete pärast (kuigi käib hästi ja puhtalt riides) ja erinevate sõnadega, tehakse eesnimest lühendeid jne. Ta on väga nõudlik just selles osas, et tehtaks tema järgi asju ja ka need kellega ta nt mängida tahab, ei tohi teistega mängida. Kui see nii ei ole, läheb ta kurjaks ja ütleb halvasti. Ta on energiline laps ja vajab väga palju tähelepanu ja arengu testide põhjal teistest ees. Ta on lastaias õnnetu ning narrimise ja tõrjumise peale vastab samaga. Kasutab koledaid sõnu jms. Seepärast ei taha ka teised temaga ilmselt sõbrad olla. Ta väga solvub samas ise, kui keeg talle halvasti ütleb. Sarnast probleemi eelmises rühmas ei olnud. Nüüd on asi jõudnud selleni, et ei taheta üldse lasteaeda minna. Kodus on ka vanem teismeline õde, keda ta ka torgib ja tahab tema tähelepanu ja temaga mängida. Alati räägime temaga, et miks ei tohi torkida ja et ole sõbralik. Ta saab sellest aru küll, aga veidi aja pärast kõik kordub. Me üritame isaga temaga ise tegeleda ja mängida, kuid tihti tahab ta just õega kui teise lapsega mängida. Ta on väga kinni rutiinis, ja kui tekivad kõrvalekalded kindlalt toimivates asjades, siis ta väga ägestub, ta on väga vihane ja endast väljas. On isegi olnud hüsteerias. Selgitusi ja põhjendusi ta kuulda võtta ei taha. . Täiesti jõuetu tunne on, ei oska enam midagi teha ja jaks hakkab ka otsa saama. Tahaks et laps saaks teistega läbi ja teda ei tõrjutaks kuid ei oska enam midagi teha.
Teie kuueaastane poeg on intelligentne ja elavaloomuline, teisalt on tal keeruline luua kontakti teiste lastega ning ta teeb seda ebakohasel moel- narrides ja kiusates.
Mõneti peitub lapse käitumise võti teie poolt kirjeldatus- laps vajab rutiini, talle meeldib, kui asjad toimuvad kindlatel aegadel, kindla moel. Nüüd on ta sattunud olukorda, kus tuleb kohaneda muutustega. Uus lasteaiarühm, lapsed, kasvatajad. Tema jaoks tuttav maailm on muutunud ja sellega toime tulemine võtab nüüd oma aja, tekitades enam pingeid ja ehk ka käitumuslikke probleeme (need on stressi väljendused).
Teie laps alles õpib sotsiaalseid suhteid (tegelikult teeb ta seda veel aastaid), kuidas näiteks luua kontakti teise lapsega, kuidas seda hoida ja kuidas lõpetada. Läbi õnnestumiste ja ebaõnnestumiste kogunevadki teadmised, kuidas maailmas ja inimestega toimetada.
Kui praegu kogeb laps frustratsiooni, teda ei ole veel uues rühmas omaks võetud, ning ta enda viisid kontakte luua või hoida ebaõnnestuvad (tema enda nõudmised, kes tohib kellega mängida), on oluline, et lasteaias tegeleksid selle murega kasvatajad. Ja kodus teie, lapsevanemad. Ning teie ja lasteaiaõpetajate vahel on tihe koostöö, mille eesmärgiks on lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamine.
Kasvatajad vastutavad rühma õhustiku, üldise hoiakute, laste sallivuse fooni eest. Kui teie laps räägib, et rühmas esineb kiusamist, halvustamist ja tõrjumist, tuleb sellest ka kasvatajatega rääkida- nemad saavad sellega igapäevaselt tööd teha. Last tuleb julgustada kiusamise puhul pöörduma täiskasvanu poole abi saamiseks, see ei ole kaebamine. Kasvataja peab siis lapsi suunama konflikti lahendama, olles ise olukorras vahendajaks. Nii õpivad lapsed omavaheliste probleemidega toime tulema, rääkima muredest, oma vajadustest ja koos leidma sobivaid lahendusi.
Sama saate teha teie kodus. Kuna teie poeg kasutab õega suhtlemise/kontakti alustamiseks ebakohaseid viise (torkimine), saate samuti nendevahelist konflikti vahendada,- suunates neid rääkima, mis toimus, mis on nende vajadused ja kuidas edasi toimetada, nii et kõik osapooled oleksid rahul. Lisaks võite mängida koos lapsega rollimänge, kuidas mingis situatsioonis toimida, kuidas reageerida, mida öelda. Lapsele võib selline positiivne mudeldamine olla väga abistav.
Kuidas lastega rääkida, neid koostööle saada, probleeme/konflikte lahendada ja ka vahendada, saate lugeda näiteks Thomas Gordoni raamatust "Tark lapsevanem", või liituda lastevanemate suhtlustreeningu grupiga. Infot leiate: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/registreeri-koolitusele/ - ärge jääge kauemaks üksinda, arendage enda vanemlikke oskusi!
