Mida teha õpetajaga, kes on täiesti võimatu. Mul tüdruk käib 8 klassis ja ta on inglise keele õpetajaga niiiii hädas. Õpetaja kogu aeg n-ö kiusab, küsib alati vastama, saadab teravaid kommentaare (a la sa võiksid enne mõelda kui suu lahti teed, kas sa tõesti ei saa aru!!! jne) ja nii pidevalt. Tüdruk on nüüd täiesti endast väljas ja kardab tundi minna. Kusjuures ta on taibukas ja kunagi hinnete ja õppimisega pole kunagi probleeme olnud. Olen talle paar korda sellest tunnist vabanduse kirjutanud aga ta ei saa ju vältida ühte ainet kuni aasta lõpuni. Ühelgi teisel lapsel temaga probleeme ei ole. Klassijuhataja oli ka kuidagi nii kõhklev kui temaga rääkisin ja arvas, et tüdruk järsku liialdab natuke. Aga ma tõesti näen teda silmad märjad õhtuti istumas ja ütlemas, et ta ei taha minna. Mida teha???
Lapsed võivad tõesti vahel liialdada õpetajate süüdistamisega. Kuid kui ema näeb, et laps kardab, siis küllap see nii ka on. Aktiivse kuulamisega saab natuke seda probleemi lahti harutada ja selgitada täpsemaid tagamaid. Võib talle tagasi peegeldada tema tundeid ja hirme. Vestlus võib leevendada ärevust ja samas tuua teemasse suuremat selgust. ("Ma näen, et Sa tõepoolest kardad midagi.", "Sulle tundub, et õpetaja teeb teravaid märkusi"jne).
Igal õpetajal on oma stiil. Vahel on mõne õpetaja ütlused tõesti liialt teravad, seda eriti tundliku lapse jaoks. Kui probleem püsib, siis võiks ju ka aineõpetaja poole pöörduda. Lahenduse leidmiseks on vajalik, et pöördumine ei oleks süüdistav ja õpetaja suhtes ründav. Rünnak tekitab vasturünnaku ja see ei too lapsele lahendust. Õpetajale võiks väljendada oma muret ja küsida nõu, et mida siis lapsega teha (näiteks "Mul on oma lapse pärast mure - ta kardab Teie tundi tulla ja on ärevil. Mul oleks hea meel, kui me koos saaksime mingi lahenduse leida. Ehk oskate mulle nõu anda, mida teha tuleks"). Selline pöördumine peaks kutsuma õpetajat üles koostööle ja küllap siis saab sealt rohkem infot koolis toimuva kohta.
