Tere!
Väga suur mure on 5.aastase poisiga.
Ta on väga elav ja energiline poiss.Kuid lasteaias on tõsised probleemid.Rühmakaaslased ei taha enam lasteaeda tulla,kuna minu poiss teeb mänguhoos neile haiget,valimatult.Küll laiatab käega vastu nägu,lükkab või lööb.
Ma ei tea enam mida teha.Kodus selliseid probleeme pole,ei saagi olla kuna ta üksiklaps.Samas on ta taibukas ja tark.Kuid probleem lasteaias.On aeg kirja pandud ka lastepsühhiatri juurde 21.10.Nädalas kord käib ka logopeedi juures ja jalgpalli trennis,seal kuuletub hästi.Eelmine aasta oli 4-5 aastste rühmas,ka seal olid probleemid.Selle aasta sügisest lubasin üle viia 3-5 aastaste rühma.kuid probleem ei lahene.Üle viidi sellepärast nooremaase rühma,kuna oli aasta jagu maha jäänud,seoses sellega et kolisime Soomest Eesti.Soomes selliseid konflikte teiste lastega polnud,kuna seal olid väiksemad rühmad.
Kuidas ma suudan lapsele selgeks teha, et teistele lastele haiget teha ei tohi?? Ma räägin räägin veelkord räägin,ja vastab et saab aru.kuid ikka ja jälle kuulen lasteaias haiget tegemisest.
Kodus on piirangud peal arvutil ja magusal.Kas tõesti on mu lapsel miskit närvikavaga või ATH-ga?
Olete mures poja pärast, kes lasteaias teistele haiget teeb. Kirjutate, et olete palju sel teemal lapsega rääkinud, ja ta justkui saab aru, aga sama käitumine jätkub.
Lapsele peab kindlasti seda selgitama, miks haiget teha ei tohi. Samas aga on vaja aru saada, et 5-aastane laps on väga impulsiivne, ta ei suuda ennast veel kontrollida: ta lihtsalt käitub, mõtlemata tagajärjele. Laps ei oska mõelda põhjus-tagajärg võtmes nagu täiskasvanu. Lapsed käituvad vastavalt sellele, kuidas nad end tunnevad. Ikka on vaja meeles pidada, et alati, kui laps käitub halvasti, tunneb ta end halvasti.
Mis põhjusel teie laps ennast halvasti võib tunda? Kirjast ei selgu, kui palju aega tagasi kolisite Eestisse tagasi. Elukohamuutus on suur pinge lapse jaoks. Kas võib olla, et Soomest ärakolimise ümber oli veel teisi pingeid (nt paarisuhte osas, majandusliku olukorra pärast vm)? Teiste löömine võib olla märk sellest, et laps ei tule oma tunnetega toime, sel moel püüab ta oma pingest vabaneda. Ka lasteaiavahetus on suur muutus lapsele, kui muutsite sügisest, siis see on ju äsja juhtunud.
Seega oma poega kõige paremini aidata, kui püüate aru saada, mis temaga toimub. Oma käitumisega annab inimene ikka edasi mingit sõnumit, lapsedki ei tee midagi niisama. Lapse sõnum on peidetud löömise sisse, seda peidus sõnumit on vaja uurida. Püüdke poissi kuulata ja mõista, nii ehk jõuate selleni, mis lapsele tegelikult muret-valu teeb ja vajadusteni, mis on millegi tõttu tähelepanu alt välja jäänud. See mure võib ju peidus olla nii lasteaia-olukordades kui ka kodustest asjadest mõjutatud.
Et mõistaksite, mis lapses toimub, peaksite püüdma neid tundeid, mida lapses märkate, talle tagasi peegeldama, et lapsest paremini aru saada. (See võib tunduda paras ristsõnamõistatus, aga proovimine tasub ära.) Nii saab ka laps pikapeale aru, et pahadel tunnetel tema sees on nimed ja pikapeale õpib laps löömise asemel ütlema, mis talle antud olukorras ei meeldi. Lapsel on raske ise oma tundeid mõista, seetõttu on abistavad vanema peegeldused. Näiteks kui proovite uurida, mis eelnes lasteaias löömisele: sulle ei meeldinud, et...; sa said pahaseks, kuna ta...; sa solvusid, sest.... jne. Kui laps tunneb, et te teda mõistate (mitte ei riidle), on tal kergem rahuneda, ja kui laps on rahunenud, saate lapse kuulamise käigus teada, mis temaga tegelikult toimub.
Mainite ka arvutit ja ATH-d. 5-aastane laps ei vaja arvutit ega telekat. Laps võib vaadata üks-kaks multikat päevas, või ta võib nt koos vanemaga mingit loodusfilmi vaadata, sellest piisab. Kõige enam vajab laps oma vanemaid: nende armastust, tähelepanu, hoolivust, mõistvust, ja muidugi ka hoolivalt pandud piire. Lapsega koos veedetud aeg on väga tähtis. Ja ei pea alati kinno-loomaaeda-mänguväljakule minema. Koos tehtu ja koos kogetu on ka olulised, ent väga toredaid ja lähendavaid koosolemisi annab aeg – võtke aeg-ajalt aeg maha, olge lihtsalt koos lapsega, nautige teineteise seltskonda. ATH ei ähvarda neid lapsi, kes saavad piisavalt vanema tähelepanu. Ka igas päevas võiks pärast lasteaeda olla tunnike seda aega, mis pühendate lapsele.
Loomulikult on hea, kui käite ära ka psühhiaatri konsultatsioonil. Kindlasti on ka temal omad tähelepanekud ja nõuanded, mis lahenduse poole viivad.
.
