Meil liikuvad rühmad, sõim ja veel kolm rühma. Jagavad lapsi ja kasvatajaid iga aasta erinevalt. Minu laps läks sõime 1a 10 kuuselt, meeldis talle, käis terve aasta korralikult. Sel aastal jäi tema ainukesena sõime edasi, tulid uued aastased lapsed ja uued kasvatajad. Poiss praegu 2a ja 10 kuud. Algul käis ilusti, siis hakkas meeletult nutma ja päeva jooksul samuti oli palju konflikte. Nüüd on nii, et hommikul ei saa teda riide, karjub ja on hüsteerias. Olen haiguslehega kodus ja püüan last uuesti harjutada, ei saa sinna alla rühma minna, klammerdub minu külge karjub ja ei kontakteeru. Eile tegin katset, läksin temaga sinna rühma kus tema eelmised kaaslased ja kasvatajad, laps pühkis pisarad paugupealt ja läks rõõmsalt mängima. Lõpuks juhataja lubas, et olgu paneme ta sinna rühma. Pidu!!! Täna lähen lasteaeda ja ja juhataja kutsub mind enda juurde, nii eikka ei saa, lapsevanemad ei ole nõus, et nende rühma tuleb nii noor laps( seal rühmas 3-4 a) et minu poeg pärsib nende laste arengut. Ja kasvatajad ka ei taha, et peavad liiga palju temaga tegelema. Võtsin lapse ja tulin koju. Ma ei tea praegu veel kas on õigus nendel või mitte, kuna ma olen vihane ja pettunud ja ma pean töölt ära tulema, sest minu last ei aidata, neil on raske, et üks laps on kolm kuud noorem kui noorim seal rühmas. Ja ma jäängi nüüd lihtsalt töötuks, kui kaua ma ikka arstile valetan haigusi kokku. Ma hetkel ei näe lahendust. Erapooletu arvamus laseks mul asju äkki teisest küljest vaadata.
Olete väga nördinud, et teie last rühma, kus ta eelmisel aastal käis, ei võeta. See on lapsele, aga ka teile keeruline olukord. Laps on pidanud juba mitu korda kohanema. Kuna nüüd peab ta uuesti kohanema, siis on teil raske töölt ära saada. Saan aru, et lasteaiajuhataja tõi põhjuseks lapsevanemate pahameele ja ka õpetajate mure, et lapsega peab rohkem tegelema. Paljudes lasteaedades on tegelikult liitrühmad just selle eesmärgiga, et erinevas vanuses lapsed õpivad üksteiselt – väiksemad suurematelt ja ka suuremad väiksematelt (näiteks arvestamist, aitamist). Seda enam, et teie laps oli ju terve aasta kõigi teistega koos. Kui eelmisel aastal ei olnud raske, kuidas siis nüüd järsku on? Kas see on ikka tõeline põhjus, miks rühmade vahetust teha ei saa?
Saan aru, et laps on sündinud aasta lõpus (november, detsember). Seega ongi ta hetkel siiski sõime laps ja läheb kooli 7- aastaselt (saades aasta lõpus kaheksa). See tähendab, et kui ta läheks oma vanasse rühma, siis ühel hetkel peaksite te nagunii rühma muutma, sest teised lapsed läheksid temast aasta varem kooli. Mõnes mõttes oleks muudatust praegu kergem teha ja ta sõimerühma jätta. Kindlaid sõpru ei ole veel kujunenud, kellega ta tahaks tulevikus koos näiteks kooli minna. Ka see võib olla tegelikult põhjus, miks juhataja rühmade vahetust ei taha lubada.
Ilmselt tuleks teil juhatajaga veelkord rääkida. Kui te seda veel teinud pole, siis kirjeldage, kuidas lapse käitumine rühmade vahetumisel muutus ja kuidas teil on teda väga raske lasteaeda tuua, kui ta endast nii väljas on. Esitage oma soov mina-keeles. See on palju isiklikum ja selgem. Näiteks „Kui ma pean lapse lasteaeda väikeste rühma tooma, siis ta nutab ja karjub. Ma olen temaga väga hädas. Ta ei taha jääda ja kohaneda, aga mina pean ju tööle minema“.
Kui teil ikkagi tuleb jääda uude rühma, siis pidage sealsete õpetajatega nõu, kuidas seda teha. Ilmselt on vaja ekstra tähelepanu, et laps taas kohaneks. Näiteks võite uurida, et kui laps käis rühmas, siis kas oli mõni tegevus või asi, mis talle väga meeldis ja millega teda rühma meelitada. Uurige ka, kui kaua laps nutab peale teie lahkumist.
Ütlete, et lasteaias tekkis palju konflikte. Mida õpetaja arvab, miks need tülid tekkisid ja mida teha, et olukord muutuks? Suhelge õpetajatega ka neil teemadel. Ilmselt oleks teil mõistlik paluda õpetajatelt vestluseks aega, mitte teha seda rühma uksel.
Kui võimalik, siis las tegeleb lapse aeda viimisega keegi teine, keda ta usaldab (isa, vanaema, vanaisa). Vahel on lapsel emast raskem lasteaias lahti lasta kui kellestki teisest.
Oluline on ka, et saaksite oma pahameelest jagu. Olukord on küll väga häiriv ja te tunnete ennast ilmselt alt veetuna. Teil on selleks ka põhjust, sest ümber kohanemistega on kulunud palju aega ja energiat. Kuid mida pahasem olete teie, seda raskem on lapsel kohaneda (uue ja ka vana rühmaga).
