Meil probleem selles kohe 7 aastaseks saab poiss läheb nutuga eelkooli ja trenni. Lasteaias oli samuti kohati nutuhooge kuid siis need vaibusid. Samuti emmetab ta kui peab jääma vanaemaga. Praegu on need nutuhood muutunud tihedamaks just kooli ja trenniga. Kardan, et sügisel võib sama asi ka koolis juhtuda.
Kuidas ma peaksin käituma? Kui ma lasen tal koju jääda siis ta arvabki, et iga jonni peale ei pea minema kooli ja võib asju pooleli jätta. Samas ta on natuke negatiivse mõtlemisega ja otsib vabandusi miks ta ei taha trenni või kooli minna. Kui treenerilt küsida kuidas läheb, on kõik hästi.
Äkki teil on nõuandeid kuidas asja parandada ja kuidas ma käituma peaks?
Tänades
Olete mures lapse sügisese kooli mineku pärast. Kardate, et äkki ta ei taha minna ja äkki jätkuvad teile ja talle tuttavad nutuhood. Ütlete, et laps on natuke negatiivse mõtlemisega ega taha trenni ja eelkooli minna. Kirjast ei selgu, kas nutuga trenni minek on ainult siis, kui teie teda viite või ka siis, kui isa või vanaema seda teevad. Kas poisil on kurb vaid teist lahku minna või on vastumeelsus pigem eelkooli ja treeni suhtes.
Te küsite nõuandeid, mida ise teha saaksite, et laps vähem nutaks. Esimese sammuna on hea ennast jälgida ja vaadata, mida teete täna, kuidas reageerite lapse nutule, kuidas toimub kodust ära minek ja millest räägite lapsega või teiste täiskasvanutega seoses kooli või trenniga. Kuna ma kirjast ei saa teada, kuidas te praegu käitute, siis on raske soovitusi anda. Lapse käitumist on lihtsam mõista, kui vaadata last koos teda ümbritsevate inimestega.
Mõned lapsed (eriti poisid) ei ole veel 7 aastaseks saades nö kooliküpsed. Nende jaoks võib olla kooli nõudmistele keskendumine veel liiga keeruline. Küpsuse all tuleb vaadata nö lugemis- ja arvutamisoskuse kõrval kindlasti ka sotsiaalset ja emotsionaalset küpsust. Lapsed arenevad üsna kiiresti ja mõne kuuga võivad toimuda suured muutused. Kui on võimalik, siis tasub konsulteerida õpetajate või koolipsühholoogiga. Kui laps peab tegema asju, milleks tal ei ole veel valmisolekut, siis on loomulik, et tekib vastumeelsus. Lapsed arenevad kõige paremini läbi mängu. Seega tuleks lastele luua võimalikult palju võimalusi mängimiseks koos sõpradega, koos vanematega või ka üksi. Mängulisusega kaasnev rõõm aitab vabastada muuhulgas pingeid ning laps saab vabamalt areneda.
Mängulisus aitab luua ja hoida kodus rõõmsamat õhkkonda, milles on raske olla negatiivne ja muretseda. Kuidas on teie enda mängulisusega? Kas teile meeldib mängida või teha ka näiteks kodutoid mänguliselt ja lõbusalt? Kas lapsega tegelev vanaema armastab mängu ja rõõmu? Mida teeb poiss koos isaga, mis neid mõlemaid rõõmustab? Kui tihti käivad poisil sõbrad külas, kellega saab naerda ja mängida? Kuna lapsele on tähtis ka vanemate eeskuju ja mudelid, mida ta kodus näeb, siis võite mõelda, mida teete koos näiteks oma mehega sellist, mis valmistab rõõmu? Kas teie ja lapse vanaema suhtes on huumorit? Kas on võimalik rohkem rõõmu luua oma koju või on seda piisavalt? Lapsed õpivad oma vanemate hoiakutest ja suhtumistest, kas elu on põnev või hirmutav ja raske. Kuidas teile endale tundub? Kui märkate, et olete ka ise murelik teatud asjade suhtes, siis võite otsida võimalusi oma stressi vähendamiseks ja energia saamiseks.
Teatud määral on lapsel vajalik kogeda frustratsiooni ja rahulolematust, kui ta ei saa kõike mida tahab. Üks oluline asi, mida lapsed aasta-aastalt õpivad, on enda rahustamine ja hakkama saamine pettumustega. Et last selles aidata, on hea teda vastupanu korral aktiivselt kuulata. Kuulates aitame lapsel enda vajadustest paremini aru saada. Kui laps õpib endast aru saama, siis on tal ka lihtsam oma probleemidele erinevaid häid lahendusi välja mõelda. Mida vähem täiskasvanud ise lapse probleemidele lahendusi pakuvad seda tugevamaks areneb lapse võime iseseisvuda ja ennast väärtusliku inimesena tunda, mis on omakorda olulised eeldused, et saaks rõõmsa põnevusega eluraskustele vaadata. Aktiivse ja toetava kuulamise ning konfliktilahendusoskuste kohta saate lugeda ülevaatlikult meie kodulehelt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kokkuvõtteks ütlen, et lapse ärevuse vähendamiseks on hea kuulata lapse vajadusi ja tundeid ning püüda mõista, mis toimub tema hinges ja lõpuks kuulata, milliseid lahendusi ta ise välja pakub. Teiseks on vaja lapsel kuulda teie vajadustest ja seisukohtadest – kuhu lähete ja mida vajate, mida oluliseks peate, mis on plaanid ja mis teile meeldib. Hea on kui lapsed õpivad oma vanemaid tundma ka lihtsalt kui inimesi. Lisaks on lapsel vaja tunda, et teie usaldate elu ja maailma, siis julgeb ka tema seda hakata rohkem tegema. Võimalik, et ta vajab ka lihtsalt aega, et sukelduda koolipoisi maailma. Kindlasti tasub aga rõhku panna mängulisusele igal tasandil ja kõikides suhetes – see aitab maandada pingeid, loob võimaluse arenguks ning loob pinnase heade suhete hoidmiseks.
