Mure siis selline-lasteaias oli ta väga populaarne, tal oli palju sõpru. Siis kolisime 2 aastaks ära teise linna, kus ta ka lõpetas lasteaia. Siis kolisime tagasi ja ta sai kooli minna oma vanade sõpradega. Ta oli silmnähtavalt tõrjutud. ei leidnud oma kohta.Siit on hakanud asi edasi arenema, ta on mossi, kurb, ei taha klassi kaaslastega aktiivselt suhelda, ei koolis ega ka pärast kooli. Nutab ja vahest ka hüsteeritseb. Võtnud omale seisukohad- "ma tean, -et: ma ei oska, -nad ei taha mind, -see on valus, -mul ei tule välja, -mul ei jää meelde jne. Ma tean ja Ma tean. Tema käitumine on muutunud "dramaatiliseks" varem hambaarsti juures talle meeldi, nüüd ta sõnaotseses mõtte röögib, ise näost tuli punane. Tahtis kõrvaauke saada. rõõmsa tujuga läksime. üks auk tehti ära ja ta röökis nii tohutult, et jäi teine auk tegematta, kuna ma ei suutnud teda maha rahustada. traumapunktis samuti röökis, kuna oli lõiganud kätte ja kui läksime niite välja võtma siis arstid lausa pahandasid temaga, sest kõrval toas oli laps kes oli auto alla jäänud ja ei teinud piksugi. Kuidas oma last aidata
Teie lapse elus on toimunud mitmeid olulisi muutusi viimaste aastate jooksul – kaks korda kolimist, lasteaia lõpetamine, kooli minemine, uued sõbrad jne. On normaalne, et kõik muutused tekitavad teatud määral stressi ning nõuavad aega, et kohaneda. Teie laps on hakanud väljendama oma negatiivseid tundeid ning tema suhtlemine eakaaslastega on muutunud keerulisemaks. Soovite leida viisi, kuidas oma last aidata.
Kui laps mossitab, on kurb, nutab, ei taha suhelda, reageerib tugevalt teatud olukordadele, millele varem ei reageerinud sel viisil, siis on see kindlasti märk, et lapsel on probleem, stress või sisemised pinged, mis otsivad lahendust. On normaalne, et lapsed ei teadvusta neid asju, mis tegelikult stressi tekitavad ning nutavad nö pisiasjade peale. Parim viis lapse aitamiseks, kui tal on tugevad tunded, on aktiivne kuulamine.
Aktiivne kuulamine tähendab seda, et vanem teeb enda sees nö ruumi lapse tunnetele ja kogemustele. Vanem kuulab, püüab mõista lapse kogemust ning aktsepteerida lapse tundeid. Aktiivne kuulamine nõuab vanemalt enda mõtete ja ideede pidurdamist. Tuleks vältida lohutamist, julgustamist, selgitamist, keelitamist, hinnanguid, lahendusi jne. Tuleks lihtsalt kuulata ja anda lapsele kogu oma olemusega teada: “ma olen sinu jaoks siin olemas, sa võid ennast väljendada ja ma mõistan, et millegi pärast tunned sa ennast just nii nagu tunned“. On oluline teadlikult võtta aega ja leida sobiv ruum, kus vanem saab lasta lapsel end väljendada. Vanem peaks ise tundma end võimalikult mugavalt ja rahulikult ning mõistma, et laps vabaneb end väljendades üleliigsest pingest. Kui vanemal on midagi olulist pooleli, siis võib ka öelda: „Armas, ma näen, et sul on paha tuju ja ma olen valmis sind pärast kuulama, aga praegu tahan ma selle asja kindlasti ära lõpetada.“
Aktiivne kuulamine koosneb lapse jutu ümbersõnastamisest ja tunnete peegeldamisest. Vanem võib öelda näiteks: „Sa oled kurb ja sulle tundub, et nad ei taha sinuga mängida.“ Vanem võiks proovida tunnetada, mida laps tegelikult tunneb ja vajab ning seda peegeldada. Kui vanema öeldu on õige, siis laps nõustub ja saab oma vajadustest selgema pildi. Kui aga laps mõtles midagi muud, siis saab ta täiendada ja parandada vanemat ning selgus ikkagi kasvab.
Kui aktiivset kuulamist rakendada pisiasjade puhul ja lubada lapsel end väljendada ja nö tühjaks nutta, siis on tõenäolisem, et ta suudab arsti juures ja muudes hirmutavates olukordades enda tunnetega paremini toime tulla. Vahel on arsti juurde minek lapse jaoks nö hea võimalus pikalt kogunenud pinged välja nutta. Altha Solter võrdleb, oma raamatus „Nutt ja jonnihood“, väikeste laste nutmist ka igapäevase hügieeniga – turvaliselt vanema süles nutmine aitab igapäevastel pingetel välja voolata.
Gordoni perekoolis on võimalik õppida praktiliselt aktiivset kuulamist ja muid suhtlemisoskuseid, mis aitavad kogu peres pingeid vähendada. Aktiivse kuulamise kohta saate lugeda ka Th. Gordoni raamatus „Tark lapsevanem“. Kui soovite aga konkreetsemat nõu ja pikemalt oma lapsest rääkida, siis võite pöörduda ka meie nõustajate poole http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/
