Tere! Hakkasin oma 3,5 aastast last lasteaiaga harjutama. Eeltöö oli positiivne, laps ootas minekut. Teisel päeval jätsin lapse juba lõnapuhkamisse ka (ise tahtis) ja läksin alles kla 4-ks järgi, siis oli juba emmeigatsus suur ja nuttu tulnud. Lõunaund ka ei maganud (kodus ka tavaliselt ei maga, kuid voodisse ikka panen). Kolmandal päeval olid lapsel silmad juba väsimusest ja nutust päris punased. Oleme harjutanud 2 nädalat, mõlemal 3 päeva järjest. Nädala esimene päev on kõige positiivsem, kuid tundub, et mida päev edasi, seda halvemaks läheb. Saan aru, laps väsib ära, varane äratus, palju tegemisi ja ta ei ole väga lõunaunemagaja. Loen igalt poolt, et soovitatakse harjutada mitu päeva järjest, ilma pausideta, et tekiks rutiin ning küll laps lõpuks ära harjub. Kas see on ikka mingi reegel või on hea variant ka üle päeva käia, ehk siis E,K,R, et oleks puhkusepäevad vahel? Oma töö poolest saaksin sellist programmi lapsele terve aasta pakkuda.
Olete märganud kahe nädala jooksul, et laps on nädala esimesel päeval positiivsemalt meelestatud ja iga järgmine päev on lapsele raskem. Olete jätnud lapse ka magamise ajaks ning arvate, et ka see võib talle raske olla, kuna kodus ta ei ole harjunud magama. Saan aru, et teie enda sisetunne ütleb, et võiks jätta ülepäeva lapse koju, et ta ei väsiks nii ära. Kõhklete, kuna olete kuulnud, et soovitatakse tekitada rutiin.
Rutiin on tõepoolest laste arengule toeks, sest siis laps tajub, et elu toimub kindlal kontrollitaval viisil ning ta suudab ennast erinevateks tegevusteks psühholoogiliselt paremini valmis seada. Nagunii on lapse elus ka ootamatuid asju ja seega on tähtis, et oleksid teatud kindlad rutiinid, milles laps saaks lõdvestuda, sest ta teab ette, mis toimuma hakkab. Mina arvan, et emana tasub alati oma sisetunnet kuulata ja järele proovida. Lapsed on oma vajadustelt erinevad ning seetõttu on raske öelda, et mõni reegel võiks kehtida kõigi laste puhul. Soovituse, et viia laps iga päev lasteaeda, sisu on tegelikult harjumuse ja seega ka turvatunde tekitamine. Seega soovitan teil loovalt mõelda, milliseid võimalusi te kindlate harjumuste ja turvatunde tekitamiseks veel leiate.
Võib olla võib teie peres toredaks rutiiniks muutuda mõni tegevus, mida teete alati nendel hommikutel, kui on lasteaeda minek. Võib olla teete midagi hoopis nendel õhtutel. Mõne lapse puhul on aga hea teha esialgu lasteaia päevad lühemaks ehk tulla järele enne magamist või päris kohe peale magamist. Lasteaias olemine peaks lapsele siiski olema emotsionaalselt turvaline. Laps peab tundma, et tema tundeid kuulatakse ja võetakse tõsiselt. Muidugi peab ta ka tajuma, et ema arvates on lasteaed turvaline koht. Kui laps saab turvaliselt lasteaiaga harjuda, siis ta leiab sõbrad ning võtab õpetajad omaks. Kui laps on juba sõbrad leidnud, siis tahab ta juba rõõmuga minna. Sõprade leidmine on protsess, milleks on vaja aega anda. Kui laps on ise hirmul, siis on tal ka endal raske avaneda ja sõbruneda.
Seega minu soovitus on ikkagi märgata ja kuulata lapse vajadusi ja enda sisetunnet. Alati tuleb kasuks koostöö tegemine õpetajatega. Tasub kuulata lapse tundeid ja ettepanekuid ning proovida erinevaid võimalusi. Kui teha lapsega toredaid asju koos, siis ta mõistab, et lasteaias käimisega ei kaota ta emme või issiga mõnusat koosolemise aega. Soovitan teil koos lapsega mõelda välja väikeseid toredaid rutiine, et turvatunne ja hea meeleolu püsiksid.
