Tere!
Minu poeg käib II klassis , õppimisega on kõik väga hästi, käitumisega aga mitte. Tihti lugu ei suuda laps taluda teiste laste narrimist ja ärritub nii tugevasti, et õpetaja on sunnitud minule helistama .Ärritumine väljendub käitumises , halvad sõnad , lööb kedagi meeleg ei reageeri õprtaja korradustel ei taha tunnis kaas teha . Tavaliselt laheneb asi kui laps on minuga rääkida saanud. Oleme kodus mehega aja maha võtnud ja igal õhtul temaga juhtunust lihtsalt rääkinud sellest mis oli koolis juhtunud. Mõneks päevaks selline rääkimine aitab ja ta saab ilusti aru , et ta ei tohi lihtsalt narrimisest välja teha. Viimasel ajal on nagu see probleem lahendatud. Nüüd on aga tekkinud uus . Laps väidab ,et õpetaja valetab ! Näiteks kehalise õpetaja ütleb tunni algul, et täna mängime saalihokit ja jalgpalli . Tunnis aga mängitakse ainult saalihokit . Laps aga ootas ilmselt jalgpalli. Peale kehalise tundi on laps nii endas väljas , et ta ei suuda jälle järgmises tunnis kaasa teha, hakkab ropendam ja teisi kiusama . Palun andke nõu !
Kata
Lugedes teie kirja jääb tunne, et teie laps vajab rutiini ja selgust. Kindlasti on palju abi lapsega rääkimisest, mida olete juba kodus teinud.
Ma saan aru, et põhiliselt teeb teile muret lapse ärritumine. Siin võib põhjuseid olla mitu. Esimene ja kõige suurem põhjus võib olla väsimus, mis kevadel paisub suureks. Kevadel muutuvad paljud lapsed oluliselt tundlikumaks seoses väsimusega. Sellisel juhul on abi ühest vabast päevast nädalas. Teiseks peaks lapse enda käest küsima, mis teda ennast häirib ja kuidas antud olukorda võiks lahendada. Lapsed oskavad väga hästi leida endale ise lahendusi. Kui põhiline asi, mis last ärritab on kiusamine, tuleks otsida sellele lahendust. Siin saab abiks olla klassijuhataja või koolipsühholoog. Kui last ärritavad erinevad ootamatud muutused nt. õpetaja lubab üht ja teeb teist. Tuleks alustuseks lapsega vestelda, mis teda sellise olukorra juures häirib ja millised võiks olla lahendused.
Kokkuvõttes, kui laps muutub tundlikuks erinevate muutuste ja käitumiste suhtes, tuleks seda põhjalikumalt uurida. Siin saab abiks olla psühholoog, kes saab juba täpsemalt uurida mis põhjustab lapse konkreetset käitumist. Sageli võivad olla siin põhjuseks elumuutused või kogemused, mis vanemate jaoks ei tundu nii olulised, kui lapse jaoks.
