Tere
Minul on mure 5 aastase poisiga. Kui talle midagi ei meeldi siis ütleb, et "ma ei kuule sind" või "sa ei meeldi mulle" või lollakas oled. Samuti on tal probleeme lasteaiast koju tulemisega. Ma pean ootama vahest kuni tunni, siis on tema valmis lahkuma.Kuidas peaksin käituma? Lasteaias on väga hea laps, kasvatajad ütlevad, et pole mingeid suhtlemisprobleeme.
Ette tänades
Tundub, et olete suutnud võita lapse usalduse ja teie lapsega on kõik väga hästi. Ta usaldab oma vanemat ja julgeb väljendada teile oma tundeid. Kui laps ei julge oma pahameelt või muid tundeid ja vajadusi väljendada, siis ei pruugi ta ka tulevikus kuigi hästi hakkama saada. Sel juhul ta hakkaks tegema elus neid asju, mida teised tahavad ja vaevalt, et ta nii õnnelik saaks olla.
Kuid saan aru, et teie jaoks on ebamugav, kui laps teile nii ütleb. Võite endalt küsida, kas peate olulisemaks sellist viisakust, kus inimesed suruvad oma tunded alla või siirast ja usalduslikku suhet, kus inimesed julgevad tunda ja oma vajadusi väljendada ning muidugi ka teise vajadusi austada?
Küsite, et kuidas peaksite käituma. Mina soovitan olla oma pojaga lihtsalt aus. Kui te ei taha lasteaias nii pikalt oodata, siis öelge, et teie ei taha siin nii kaua oodata. Samas kuulake ja austage ka lapse vajadust ja siis lihtsalt väljendage uuesti ja selgelt oma soovi. Kui laps tunneb, et ka teda kuulatakse, siis varsti hakkab ta ka teie vajadusi kuulama. Võimalik, et see ei juhtu kohe esimesel korral.
Kui teil on väga kiiresti vaja ära minna, siis võitegi öelda midagi taolist: „Ma näen, et sina tahad veel mängida, kuid täna on mul vaja küll kiiresti ära minna. Ma saan aru, et sulle see ei meeldi ja see teeb sind kurvaks/vihastab. See on täitsa ok. Aga ma tahan siiski kohe minna.“ Laps ei peagi sel juhul olema rõõmus ja teie mõistate tema tundeid, kuid siiski teete seda mida teil on vaja teha.
Kui ta ütleb teile neid nö halvustavaid lauseid, siis on hea anda lapsele mõista, et näete, kui vihane ta hetkel on. Kui ta tunneb end mõistetuna, siis ei ole ka temal vaja võidelda kuigi pikalt.
Head märksõnad on ausus ja aktsepteerimine ning hea on meeles hoida mõtet, et kõiki tundeid on turvaline tunda. Tunnete tundmist ei pea kartma, sest tunded annavad meile märku meie vajadustest. Ja suurim kingitus lapsele on anda talle teada, et ta on teie jaoks väärtuslik kõigi oma tunnete ja vajadustega. Kõiki soove ei saa ega peagi täitma, kuid mõistmine on tähtis ikka.
Huvi korral võite lugeda pereterapeudi Jesper Juuli raamatuid „Sinu tark laps“ ja „Ei ütlemise kunst“ - väga inspireeriv lugemine!
