Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: suhted lapsega

Triin
Külaline
Postitatud 28.01.2008 kell 23:59
Olen tõsiselt mures oma suhete pärast lapsega. Poeg on 11 a ja ilmselgelt on alanud juba puberteet. Kasvatan oma kahte poega üksinda (teine laps on 7a) ja olen aeg-ajalt üsna väsinud ning närviline. Kuna vanem poeg on ka küllaltki keerulise iseloomuga ning tundlik natuur, siis kipume kergesti tülli minema. Tülid tekkivad peamiselt õppimise pärast (laps on üsna lohakas ja kipub oma koolitöid hooletult tegema), vahel kiusab ta väikevenda. Pahandan temaga ka sellepärast, et ta liiga palju arvuti taga istub. Tegelikult saan aru, et käitun ise valesti ja süüdistan ennast sellepärast pidevalt. Olen ise väga kinnise loomuga, aga tööl on mul palju suhtlemist ja seetõtu veedaksin kõik õhtud meelsamini nina raamatus, võimalikult vaikselt ja rahulikult. Loomulikult saame ka kenasti koos hakkama, ja olen täheldanud, et kui ma ise suudan keerulistes olukordades rahulikuks jääda lepib ka laps reeglite või korraldustega kergemini. Aga need pahandused on tõeliselt frustreerivad ja ma tunnen ennast aeg-ajalt tõelise despoodina. Samas ei saa ju ka kõigele käega lüüa ning lasta lapse teha, mis tal pähe tuleb.
Ühesõnaga, olen üsna õnnetu. Ma ei oska ennast kohe mitte kuidagi rahulikumaks sundida. Kümneni lugemine kahjuks ei aita...
Kaidi Kiis
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 05.02.2008 kell 19:58
Teie kirjast saan aru, et olete oma lapse õpingute ning omavaheliste suhete pärast mures. Õhtuks olete tööl esinenud suhtlemisest väsinud ja soovite pigem rahulikult omaette olla ning sel ajal esinevad probleemid teevad teid närviliseks.

Teie pojad on eas, kus vajavad tähelepanu ning lähedust nagu väiksemadki lapsed. Selle puudumisel võib juhtuda, et lapsed hakkavad oma töid halvemini tegema või teisi kiusama. Samas kui vanem on ise väsinud, siis on tal väga raske seda kõike lapsele pakkuda. Ka probleemidest, reeglitest rääkimisel muutub vanem kergesti närvilisemaks ja nõudlikuks, mis võib lapses protesti tekitada.

Kirja põhjal jääb mulje, et teie ja vanema poja vajadused on ilmselt erinevad. Oleks hea kui saaksite temaga rääkida: millised on teie vajadused? (nt. olete peale tööpäeva suhtlemisest väsinud ja vajate aega omaette olemiseks, et energiat koguda); millised on teie poja (aga ka noorema poisi) vajadused? On hea kui saate lapse vastust aktiivselt kuulata. Aktiivne kuulamine on suhtlemisviis, mille käigus peegeldatakse kuuldut tagasi (selle kohta saab lugeda Gordoni raamatust "Tark lapsevanem"). Andke mina-vormis teada, mis on see mida vajate ning mis teid murelikuks teeb ja kuulake lapse vastuseid aktiivselt, st peegeldage kuuldut tagasi. Püüdke vältida hinnangute andmist (nt. “head pojad niimoodi ei tee!”) ja süüdistamist ( nt. “oma halbade hinnetega sa näitad, et ei hooli minust”), mis takistavad tõhusat suhtlemist.

Püüdke koos leida erinevaid lahendusi, mis annaksid selle, et teie kõigi vajadused saaksid rahuldatud sel määral, et tunnete ennast hästi. On võimalik, et sellist aktiivset kuulamist tuleb teha mitmel korral.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!