Minu 6 aastane poiss ei taha lasteaias magada ja ta suudab juba ihuyksi sellest mottest et ta peab jalle lasteaeda minema ennast nii yles kytta et laheb taitsa hysteerasse. Me yritame ilusti ja rahulikult asja selgitada kuid tal on isegi raske rahuneda. Probleem ei ole ainuyksi lasteaias magamisega, iga mote mis talle on vastuoluline viib teda vihahoogu. Oleme ise rahulikud vanemad(vahemasti yritame) kuid vahest loomulikult viskab ara kui pead ainult so'dima, kuna talle paljud asjad ja tegemised on vastumeelsed. Kasvataja ytleb et igati hea ja rahulik laps ning et on yks esimestest kes alati magama jaab. Isegi kui teen jareleandmise, naiteks jatan ta koju, on jargmine hommik ikkagi sama jama ja hysteeria.Kui ta midagi endale pahe votab siis nii peab see olema. Moistus on otsas. Kui koik oleks tema meelejargi siis oleks ta tip top poiss kuid ei saa ju elad 6 aastase lapse tahtmisete jargi! Voi siiski peaks?
Lapsed tunnevad tundeid nagu me kõik. Kui meie sunnime ennast tegema asju, mida peame vajalikuks, kuid mis ei meeldi, siis lapsed püüavad nendest hoiduda. Kuidas aidata lapsel oma negatiivsete tunnetega toime tulla. Parim viis on aktiivselt kuulata. ( Kui nüüd keegi loeb ja ohkab, et jälle see kuulamine... ära juba tüütab ja pealegi on see aeganõudev ja keeruline, siis siin ma lohutada ei oska. Aktiivne kuulamine on võte, mis aitab teist inimest paremini mõista, teine jälle tunneb, et teda on mõistetud ja see loob suhte, mis on tugev ja soe. Aktiivset kuulamist võib proovida Gordoni raamatu"Tark lapsevanem" järgi või minna Gordoni perekooli ja õppida seal.) Lähme nüüd lapse probleemi juurde tagasi ja vaatame, mida teha. Kui laps hakkab väljendama oma pahameelt (või hoopis kurbust) lasteaeda mineku pärast, siis peegeldage talle tagasi tema tundeid, mida arvate teda kogevat. Nt nii: Teie (T): Homme lähed lasteaeda. Laps(L): Eiiii! (Ja hakkab nutma.) Nüüd peegeldage! T: Sulle ei meeldi lasteaias ja sa muutud kurvaks juba mõtte juures, et sinna peab minema. L: Jaa! Ma ei taha seal olla, seal peab lõuna ajal magama. ( Vältige nüüd selgitust, et kasvataja ütles, et sina oled esimene, kes magama jääb ja magada on vaja jne, vaid peegeldage uuesti.) T: Sulle ei meeldi seal magada. L: Jah, sest... See on nüüd minu oletuslik koht, et laps räägib välja tõelise põhjuse, miks ta ei taha magama minna või lasteaeda üldse. Sellise kuulamisega võib minna päris hulk aega, enne kui tegelik põhjus selgeks saab, sest lapsed ei oska oma tundeid ja muresid väljendada ja kuulamisega te aitate tal oma murest aru saada. Sageli pole vaja midagi muutagi, oluline on see, et laps saaks oma tunnetest ja probleemist rääkida ja seeläbi neist vabaneda. Kuulamist saate ksutada ka teiste vastumeelsete tegevustega kaasneva trotsi puhul. Küllap tasuks teil ka enesekehtestamist õppida, sest teatud juhtudel tuleb endale kindlaks jääda ja oma nõudmised nii esitada, et laps nendega arvestaks. Rahvakeeli tähendab see seda, et ei tohi lasta lapsel endale pähe istuda. Looge tasakaal oma vajaduste ja nõudmiste ja lapse omade vahel. See tagab kodurahu ja kõigil on hea olla. Lapse vihahoogude puhul kuulake teda, kuid korrake oma nõudmist uuesti. Sellist kuulamise ja kehtestamise vaheldumist nimetatakse käiguvahetuseks ja seda kasutatakse lapse vastupanu vähendamiseks nõudmistele. Sellest kõigest on juttu eespool mainitud raamatus, kuid kindlam on neid oskusi omandada perekoolis. Seal saab neid praktiliselt harjutada ja raskuste puhul õpetajalt nõu küsida. Edukat suhtlemist!
