Meie viienda klassi pojakese õpetaja on täielik ülbik. Ta tuleb klassi rüüpates tassi kohvi. Ükski õpetaja ei tee niimoodi. Tal on selja paks villane kampsun (lapsed räägivad nii) ja ta kaebleb et tal on palav. Käsib akna lahti teha, samal ajal, kui mõni kes akna all istub, saab külma tuult selga. Siis õpetajal polnud pastakast kaasas, ütleb, et laenake mulle punast pliiatsit, siis lapsel on pliiats käes ja ta lihtsalt tirib selle käest ja tunni lõpus ei mäleta, kellele tagasi anda. (Minu laps istub kõige ees. Siis temalt võtab asju käest, ise ei küsi) Ta õigustab lapsi ju ka nii käituma. Siis poole joonistamise pealt kisub pildi käest ära, et tervele klassile seda näidata. Samuti ta istub laua peal. See häirib mind, õpetaja peaks ju eeskuju näitama. Mida teie sellest arvate?
Õpetaja ja klassi vahelised probleemid on päris keerulised. Loomulikult on õpetaja klassis lastele eeskujuks ja tema käitumine on tähtis. Probleemile lahenduse leidmiseks tuleks kindlasti lisaks lapse jutule kuulata ära ka õpetaja. Õpetajat kodus halvustades ei ole võimalik olukorda muuta. Küll aga koolis asja arutades.
