Elsin lapse lasteaeda minekut väga raskelt üle. Järsku polnud mul mingit tagasisidet sellest mida laps päeval teeb. Alguses üritasin ise kasvatajatega suhelda aga tundsin mingit tõrget nende poolt. Laps ka alguses ei tahtnud hästi jääda. Tal oli probleeme ühe kasvatajaga. Siis asi läks nagu paremaks ja laps leppis lasteaiaga. Siiski tunnen, et kasvatajad vaatavad minu peale viltu nagu oleksin mingil põhjusel halb ema. Mõni kord on mulle läbi lillede ka teada antud mis ei meeldi. Olen alati püüdnud neid ja nende tööd mõista ning hinnata. Nüüd selline ängistus hinges, et kas jätta laps vanasse rühma või proovida uues, et teada saada kas viga on tõesti minus. Olen mitu korda mõelnud, et räägin asjad selgeks aga ei julge. Mida teha? Rääkida juhatajaga, kasvatajaga? Lihtsalt jätta kõik nii nagu on?
Lapse lasteaeda minek ongi pereelus suur muutus, millega kohanemine tekitab pingeid nii vanematele kui ka lapsele. Teie kirjast tundub mulle, et Te kardate veidi, et Teid ei peeta heaks emaks. Samas Te muretsete ja valutate südant. Pigem olete Te hooliv ja hea ema, kes tahab oma lapsele parimat ja otsib lahendusi. Ärge kartke, mida kasvatajad Teile ütlevad. Sageli võib meile teiste öeldu tunduda kriitikana isegi siis, kui see tegelikult seda ei ole, sest oleme ise endast mitte nii heal arvamusel. Te olete ilmselgelt hea ema, kes hoolib.
Minge julgesti lasteaeda. Rääkige, kuidas ennast tunnete ja et olete mures, aga ei oska midagi peale hakata. Kuulake, mida kasvataja arvab ja mis tal öelda on. Kui räägitakse lapse probleemidest, siis ärge mingil juhul võtke seda kui märki, et olete halb ema. Keegi ei ole sündinud superemaks ja kasvatajad on selleks, et nõu anda ja toetada. Pealegi ei ole kasvatajate asi hinnata, milline ema Te olete. Nemad on ikka Teie ja lapse toetamiseks. Küsige kasvatajalt otse, et mida Teie teha saate, kuidas käituda. Kasutage palju mina-sõnumeid. Näiteks “Mul oleks hea meel, kui Te mulle ütleksite, mida ma tegema pean. Ma ise olen ka täitsa mures ja ei oska edasi”. Mina-sõnumid ei tundu teiste jaoks ründavad ja muudavad vestluse ikka positiivsemaks.
Proovige ennem ise kasvatajatega kontakti saada ja alles siis mõelge kas vahetada rühma. Muutus on lapse jaoks taas uus kohanemine ja väsitav. Näidake lasteaias ise huvi üles, käige korduvalt jutul ja ärge andke järele enne, kui olete tagasisidet saanud. Küllap siis asjad ka laabuvad.
Palju jõudu soovides,
Kadri Järv
Gordoni Perekooli koolitaja
