Tere!
Kirjutan seoses oma 3aastase pojaga.
Poiss on käinud 3,5 kuud lasteaias , kuid laps on siiani väga eraklik.
Ta ei soovi teistega mängida ega teha ühistegevusi. Enamus aja tegutseb omaette. Meile oli selline käitumine väga üllatav kuna mänguväljakutel, kodus ja külas olles on ta väga seltsiv ning jutukas laps.
Viimasel paaril päeval on ta keeldunud lasteaeda minemast kuna kurdab ,et tal pole sõpru.
Oleme rääkinud talle,et proovigu ise kellegiga tutvust minna sobitama kuid ta keeldub, oleme käinud lasteaias rääkimas kuid kasvatajad arvavad,et see on mööduv.
Poisi kõne on ka veel mingil määral kinnine(ei häälda kõiki sõnu hästi) , kas ka see võib olla takistuseks rühmakaaslastega läbisaamisel?
Meie perele on selline mure esmakordne kuna ees on vanem vend kes on väga elava iseloomuga.
Tunneme ennast täitsa õnnetuna , ei oska kuidagi last enam lohutada.
Palun nõu !
Kätlin
Olete õnnetu ja mures oma 3,5 aastase poja pärast, kes on käinud lasteaias 3,5 kuud, aga hoiab rühmas olles omaette. Muul ajal on laps seltsiv ja jutukas. Viimasel paaril päeval on ta keeldunud lasteaeda minemast põhjendusega, et tal pole sõpru. Soovite last lohutada, ent ei tea, kuidas seda teha. Kasvatajate arvates on tegemist mööduva olukorraga. Küsite, kas sõbrunemisel võib olla takistuseks see, et ta ei häälda veel kõiki sõnu korrektselt.
Kui laps on kodus, külas ja mänguväljakul seltsiv ja rõõmsameelne, see tähendab et ta tunneb ennast neis kohtades turvaliselt. Lasteaias ta end samamoodi turvaliselt veel ei tunne. Võiksite mõelda, kuidas saaksite teda toetada, et tal oleks lasteaias lihtsam kohaneda. Kas lasteaiapäevad on lapsele sobiva pikkusega, kas sealne toit sobib talle, kas rühma üldine õhkkond on pingevaba ning toetav? Kas kodune õhkkond on samuti rõõmus ja pingevaba?
Kui teile tundub, et aja jooksul ei lähe lapsel lasteaias suhete loomine lihtsamaks, siis miks mitte leppida kasvatajatega kokku ja minna ise lasteaeda kaasa ja aidata tal teistega koos mängima hakata. Pärast saaksite kodus arutada, keda ta kaaslastest oma sõbraks tahaks, kes talle meeldib ja miks. Ise lasteaias kohapeal olemine annab teile ka võimaluse näha, mis on antud hetkel takistuseks. Küsite, kas hääldusraskused võivad raskendada sõbrunemist – lasteaias on võimalik näha, kas teised mõistavad tema kõnet või mitte. Kui ta on lasteaias ema juuresolekul hoopiski ebatavaliselt seltsiv, siis võiks otsida põhjust hoopis sellest, et ta pole veel kohanenud vanematest eemalolekuga lasteaiapäeva jooksul. Sellisel juhul saaks koos kasvatajatega arutada, kuidas nemad saavad aidata tal tunda end lasteaias turvalisemalt, näiteks pakkudes talle rohkem tähelepanu või süleshoidmist jmt.
Selleks, et lapsega tema mure üle arutada, tasub lugeda järgmiselt lingilt aktiivse kuulamise kohta: http://sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/ . Aktiivne kuulamine on kasulik oskus, mida lastega kasutada.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
