Tere,
pöördun Teie poole murega, kus 6 aastane poeg on õhtuti agressiivne, ärritub kergesti kui talle lasteaeda järele lähen. Vägagi tihti õpetaja räägib kuidas laps lõi teist last lasteaias või tal oli kellegiga konflikt.
Kodus laps räägib, et tal ei ole sõpru, 1 või 2 poissi on teda löönud ja nii päevast päeva. Lasteaias on meil väga keerulisi aegu olnud viimased 3 aastat, vahepeal justkui olukord lahenes kuid septembrist on jälle konfliktid üleval. Keskkond muutus - 1 õpetaja vahetus, 1 laps läks ära ja 1 tuli juurde.
Märkasin ja lapse ütluste baasil näen kiusamise tunnusjooni, laps räägib ka, et poisid on grupeerinud ning nende nö peamees keelab minu pojaga suhtluse ning käsu peale laseb teisel lapsel teda lüüa või kiusata. Rääkisin sellest ka õpetajaga, kes oli üllatunud selle vaatluse osas.
Kuidas toetada oma last nii, et ta tuleb välja kiusatava rollist. Lasteaia vahetusest on ta keeldunud kategooriliselt, praegu viimane aasta lasteaias. Olen mõlema õpetajaga rääkinud, paariks päevaks kiusamine vähenes kuid täna oli 3 kiusamise situatsiooni järjest 5 minuti jooksul.
Märkan ka seda, et ta väga tahab sõprust, lahendust aga puudub oskus selle saavutamiseks.
Kuidas toetada last sellest olukorrast välja tulemiseks ja nii, et ta seda musterkäitumist kooli endaga kaasa ei võtaks. Kuidas toetada ise-ennast kuna minul endal tekib lootusetuse tunne ning täna kiusamist nähes läksin juba ise endast välja, et lahendust ei ole olukorrale. Üks õpetajatest justkui panustab ja ka on positiivse suhtumisega, teine arvas, et ehk läheb üle ning ei näita välja omapoolset panust olukorra lahendamisele panustamiseks. Olen ka pakkunud end välja lastega mängima, vestlema kiusamise teemal jms aga olen aru saanud, et ma pole oodatud lasteaeda.
Olete mures, sest teie pojal on olnud lasteaias keeruline. Viimasel ajal on probleemid jällegi suurenenud. Laps ilmutab agressiivsuse märke ning olete arvamusel, et teie last kiusatakse. Küsite, kuidas toetada last ja iseennast, et muster kooli edasi ei kanduks.
Usun, et oluline on mõista, kas laps on tõesti kiusamise objekt või tõlgendavad teised lapsed teie poja soovi leida sõpru hoopis valesti. Kui laps on kiusamise ohver, siis soovitan kindlasti jätkata lasteaiaga suhtlemist, et selline olukord lõpetada. Kui õpetajad vähendavad probleemi, mis eksisteerib, siis võiks pidada nõu lasteaia juhatajaga või kohaliku omavalitsuse haridusspetsialisti või lastekaitsetöötajaga.
Kui lapse sotsiaalsed oskused ja sõprade leidmise võime ei ole piisav, siis saate ehk abi ja ideid raamatust: Ben Furmani “Oskuste õppe käsiraamatust.” Seal antakse juhiseid, kuidas toetada last nii, et mingi vajakajäämine muuta heaks oskuseks.
Kuigi reeglina ei ole võimalik kiusata enesekindlat ja avatud inimest, on mõnikord olukordades nüansse, mida esmapilgul tähelegi ei pane. Kui teile tundub, et muster võib kooli edasi kanduda, siis selleks, et tekkinud olukorda ja enamlevinud suhete seoseid, seal esinevaid reaktsioone, ajendeid, päritolu ja põhjustajaid analüüsida ning muuta, võtke endale appi psühholoog või pereterapeut.
