Laps läks lasteaed 3 ja poole aastaselt. Esimene nädal läks kenasti. Teine-kolmas nädal on kurvemad. Laps nutab ja tahab emmet.
Kui järgi lähen, siis ei taha emmet, hakkab nutma, ei taha koju, tahab veel lasteaias olla või ütleb, et emmet ei ole.
Mis võib olla sellise käitumise põhjus? Kuidas mina peaksin käituma, mida ütlema?
Sellist suhtumist, et "mina ei taha emmet, emme mine ära" on ka varem olnud, kui olen vahel harva temast eemal olnud.
Teie 3,5 aastane laps on lasteaiaga harjumas ja teis tekitab segadust, kui laps igatseb päeva keskel emmet, aga teid nähes ütleb hoopis, et ei taha emmet.
Kindlasti ei peaks lapse väljaöeldud sõnu üksühele tõlgendama. Samas ei saa ka päris reageerimata jätta. Kui laps ütleb, et emme on paha või ei taha emmet, siis ei maksa kurjustada ega ka oma haigetsaamist näidata. Suure tõenäosusega on laps solvunud, et ta on üksi lasteaeda jäetud ja ehk tahab nüüd sellest teile omal kombel teada anda. Lapsel võib olla mulje, et emme ei tahtnud teda ja läks ära- eraldus. Nüüd annab laps teada ise oma otsusest- nüüd eraldub tema ja emme on üksi.
Te võite lapsele peegeldada, kuidas te arvate, et laps tunneb: “Sa oled emme peale kuri/ solvunud/ vihane, et pidid kaua lasteaias üksi olema.”Olenemata sellest, kas laps jääb teiega nõusse või mitte, on lapse jaoks ikkagi kergendus, et ema huvitub tema sõnumist. Niiviisi saab laps uusi sõnu oma emotsioonide väljendamiseks. Lisaks aitab mõtlemine aktiveerida otsmikusagara, mis omakorda aitab lapsel rahuneda ja pettumusega toime tulla.
Kodus saate koos arutada, mida võiks teha, kui lasteaias igatsus emme järele väga suureks läheb. Mõnikord on abi sellisest mängust, et emme paneb käe paberilehele ja tõmbab pliiatsiga käe kontuurjooned. Teisele paberile joonistatakse samamoodi lapse käsi. Nii tekib kaks käe kujutist. Laps võtab lasteaeda kaasa emme käe kujutise ja emme jälle lapse oma. Kui tuleb suur igatsus, siis otsitakse pilt välja ja seatakse oma käsi teise käe peale. Nii on emme(käsi) justkui alati lähedal.
