Tütar on 3a4k. Septembris üritasin teda lasteaiaga nädalas mõne päevaga harjutada. Igapäev jäi ta nuttes sinna, iga hommik algas kodus nutuga, et ta ei taha lasteaeda minna. Olgugi, et lasteaias lasin tal olla vaid 2-3h. (ühistest mängudest ta osa ei võtnud, vaid vaatas lihtsalt kõrvalt kuidas teised mängivad).
Öösiti ärkas laps nutuga. Ning siis edasi jäi ta haigeks. Kui terveks sai siis vahetasime ka lasteaeda, kõik kes seda lasteaeda teavad- kiidavad. Seal samalugu.. ühelpäeval jäi tunniks ja edasi kõik kordus. Kodus pidevalt räägib, et ei taha lasteaeda. Olen üritanud ja proovinud mõista, milles asi. Alati jõuab meie jutt selleni, et ta ei taha ilma emme või issita sinna jääda.
Minu mõistus on otsas. Mehe arvates olen mina liiga pehme ja annan lihtsalt järgi. Mina aga näen, et lapsel on tõepoolest mure, kuna on harjunud siiani koguaeg emmega koos olema, nüüd järsku nii suures ja lärmakas seltskonnas. Lasteaeda tahtsin teda viia, et harjuks teistega arvestama, sotsialiseerumis eesmärgil. Kardan, et kodus tal on igav ja kahjuks ei ole tuttavatel ka nii väikseid lapsi, kellega mängimas käia.
Ise olen kodune ning otsest sundi lasteaeda viia ei ole.
Mind väga häirib, et tunnen pidevat survet, et laps peaks juba ammu lasteaias käima. Kas peaks? Kui vanalt peaks laps kindlasti lasteaeda minema?
Teie peres on käsil 3-aastase tütre harjutamine lasteada. Kohanemine lasteaiaga pole olnud kerge ning te sooviksite teada, kas lasteaeda minek üldsegi on nii hea mõte.
Arengupsühholoogid on välja toonud, et ennem kolmandat eluaastat pole lapsele otseselt vajalik lasteaeda minna, kuid pigem tingib seda elukorraldus. Lasteaias olemine aitab lapsel õppida reeglite järgimist, teistega arvestamist ning mänguasjade jagamist. Lasteaias õpib palju teisigi oskuseid, kuid sotsialiseerumise mõju võib alles 5.ndaks eluaastaks avalduda. Pean silmas teiste lastega mängimise rõõmu. Ema ja lapse eraldatuse ärevus hakkab samuti kahanema alates kolmandast eluaastast, mil laps suudab oma vanemast eemal olla, säilitades ema kujutluspilti oma peas. Mida vanemaks laps saab, seda enam on ta julgem katsetama uusi tegevusi. Turvaliselt saab laps oma emast eralduda siis, kui ema ise on antud uue muutusega rahul ning toetav.
Kirjutasite, et te tunnete justkui pidevat survet selles osas, et teie laps käiks lasteaias, kuigi otsest vajadust selleks pole. Kui teile endale on selge, miks te soovite, et teie laps lasteaias käiks ning kui kaua ta seal võiks minimaalselt olla, seda lihtsam on lapsel sellega leppida. Üldiselt kohanevad lapsed uute muutustega üllatavalt kiiresti, kuid see on lapseti erinev, varieerudes mõnest nädalast mõne kuuni. Seniks, kuni te ise olete segaduses lasteaias käimise osas, võib ka laps tavalisest rohkem nutta, öösel üles ärgata kui ka rääkida, et ta ei soovi lasteaeda minna. Lasteaiaga kohanemine pole mitte ainult lapse jaoks raske, vaid tihtilugu ka emade enda jaoks raske, sest pidevalt on harjutud oma mõtetes ja tegudes lapsega kontaktis olema. Julgustan teid läbi mõtlema, kas teie olete oma lapse lasteaeda mineku jaoks valmis ning mida te selle vaba ajaga võiksite peale hakata.
Lasteaiaga kohanemisel tuleb silmas pidada iga lapse eripära. Milline on teie laps, kui ta kohtub uute laste või täiskasvanutega? Mõni laps on hästi julge uutes olukordades, läheb ise aktiivselt teiste juurde ning teeb ennast nö nähtavaks-kuuldavaks. Mõned lapsed on aga arglikumad uutes olukordades ja seetõttu tuleb koos lapsega minna teisi lapsi-mänge avastama. Lapsed tunnetavad väga hästi oma lähedaste emotsioone ning seetõttu on oluline lisaks lapse eripärale, arvestada ka iseenda tunnetega uues olukorras. Kuidas te ennast harjutamise päevadel tundsite? Juhul, kui te enda tundeid selles olukorras ei usalda, võite mõelda ehk on lapse isa abiks. Koos isaga võib kohanemine lasteaiaga minna ladusamalt.
Iga muutus on inimeste jaoks stressitekitav, olgu see kasvõi positiivne muutus. Pingelistes olukordades on abi lapse aktiivsest kuulamisest ning tema tunnete peegeldamisest talle. Laps peab saama aru, et tema kurbust või hirmu on mõistetud ning alles seejärel saab ta hakata leidma talle toimivaid viise, et oma tunnetega toime tulla. Mida noorem laps, seda enam tuleb talle oma tunnetega toimetulekut õpetada. Kui teie laps hommikuti nutab, võite talle öelda “Sa oled kurb, et pead lasteaeda minema. Mõistan, et sa ei soovi seda teha, kuid mina soovin, et sa lasteaeda läheksid. Mõtleme koos välja, mis sind võiks aidata”. Seejärel võite mõelda kaisulooma kaasa võtmisest, oma perepildi kaasa andmisest ning lasteaia õpetajatega kokku leppida, et nad nutva lapse enda sülle alustuseks võtaks.
Hirmutavate või uute sündmustega kohanemisel on oluline nendest rääkida või läbi mängida. Kui teie laps räägib, et ta ei soovi ilma issi või emmeta lasteaeda jääda, võiksite sellel teemal edasi vestelda. Selle puhul aitab samuti aktiivne kuulamine ning peegeldamine. Selle kohta saate lähemalt lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Lapse kohanemisel uute olukordadega on veel abi sellest, kui lapsel on teada, mis teda antud päeval ees ootab. Te võite oma lapsele rahustuseks öelda näiteks “Ma kohtun sinuga uuesti siis, kui sa oled ära mänginud, õues ära käinud ning kõhu täis söönud”. See muudab lapse jaoks päeva ettearvataks ning turvaliseks. Lisaks võivad aidata järgmised laused: “Ma tulen sulle alati lasteaeda järele”, “Kui sina oled lasteaias ja vajad abi, siis õpetaja… (nimi) aitab sind”.
Kõikide uute harjumuste tekkimiseks on oluline anda aega. Te tõite välja, et olete harjutanud oma last lasteaedadega kord ühe tunni kord paari tunni kaupa korraga. Olete te ise samal ajal juudes olnud? Mida te olete sel ajal teinud? Laps ei saa nii lühikese aja jooksul uue olukorraga ära harjuda ning seetõttu soovitan teil mõelda, et ehk olete te valmis lasteaias olemist pikendama. Oma kirjas tõite te ka välja, et laps pigem jälgis eemalt, kui osales mängudes. See on täiesti tavaline käitumine uute olukordade puhul. Pikema aja jooksul saab laps esiteks õppida rahunema, seejärel avastada kõike toredat, mida lasteaial pakkuda on – uued mänguasjad, sõbralikud õpetajad ning vahvad uued mängukaaslased.
Soovin teile julgust ja jaksu lasteaiaga kohanemisel!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
