Meie peres on 2,5-aastane ja 4-kuune laps. Plaanis on suurem laps panna septembrist lasteaeda, aga nüüd olen hakanud selles kahtlema, kas see on õige tegu. Mulle tundub, et suuremal lapsel on kodus igav, kuna ma ei saa temaga nii palju tegeleda kui tahaks, kuna palju tähelepanu läheb väiksemale lapsele. Samuti suuremat last huvitavad teised lapsed, aga samas väga palju ta koos nendega ei mängi, kui oleks võimalus seda teha. Ta on muutunud viimasel ka väga jonnakaks, ma ei tea, kas see on nüüd east tingitud või on see kuidagi seotud väiksema lapse sünniga (tähelepanuvajadus on täitmata). Lasteaeda minek on veidi ka abikaasa poolt peale surutud, ta oleks tahtnud, et laps juba 1,5-aastaselt oleks sinna läinud. Ma lugesin siin lehel ühte artiklit, kus oli kirjas, et alla 3-aastane laps ei peaks lasteaias käima. Kas meie suuremal lapsel oleks tema seisukohast liiga vara minna praegu lasteaeda ja pigem võiks ta minna 3,5-aastaselt alles sinna või isegi veel hiljem (ma olen ju niikuinii väiksema lapsega kodus) ja kui ta on ilusti väiksema lapse olemasoluga harjunud?
Olete langetamas olulist otsust, kas teie 2,5-aastane laps peaks alustama lasteaiateed, või oleks õigem seda mõneks ajaks edasi lükata. Kuna olete beebiga kodune, siis on teil võimalus ses küsimuses eeskätt lapse heaolu silmas pidada.
Ühest vastust, mis vanuses peaks laps peaks minema lastekollektiivi, tegelikult ei ole. Lapsed on väga erinevad, erinevad on ka lasteaiad, -hoiud, -sõimed. Sellises vanuses laps ei ole sotsiaalselt veel nii küps, et oskaks mängida teiste lastega koos, selles vanuses lapsed mängivad enamasti üksteise kõrval. Siiski võiks 2,5-aastane laps vähemalt aeg-ajalt viibida teiste sarnases vanuses laste hulgas, et ta saaks kogemusi ja sotsiaalset stimulatsiooni ka turvalistest koduseintest väljaspool.
Kirjutate, et teie laps on muutunud jonnakaks. See on täiesti normaalne ja tavaline sellises eas laste puhul. Arvestage, et just ses vanuses toimub tormiline isiksuse, oma „mina“ areng, süveneb mõistmine, et terve maailm ei keerle ainult minu ümber, et ema ei ole ainult minu päralt. Seda on päris raske omaks võtta, ja see tekitab frustratsiooni, mis on taaskord täiesti loomulik ja arenguks vajalik. Teise lapse sünniga toimus ses osas oluline ja järsk muutus – teie suurem laps adus, et nüüdsest tuleb vanemate aega ja tähelepanu jagada pisikese õe/vennaga. Teie laps tajub kindlasti muutust seoses pisikese perre tulekuga, ja tal on sellega seoses oma pinged ja hirmud, kuigi ta neid sõnadesse panna ei oska. Saate seda arvestades pöörata lapsele lisatähelepanu – näiteks, võiks ema ja/või isa üksühele aeg lapsega (ilma beebita) olla minimaalselt 30 min iga päev. Pange tähele ka väikesi signaale ja aidake lapsel oma emotsioone sõnadesse panna (siis nende mõju väheneb), rääkige talle lihtsate sõnadega, et ta on teile endiselt väga kallis ja oluline, ärge kritiseerige tema jonnimist, pigem toetage ja proovige mõista, mis on iga konkreetse jonnimise taga. Mõnikord on seal sügavam põhjus (mure, katmata vajadus), mõnikord on lapsel vaja lihtsalt katsetada ema-isa piire, ennast isiksusena piiritleda – jonnimisel on oma eesmärk, see ei ole tingimata paha.
Kindlasti on oluline, kuidas kodused/lähedased lapse ümber lasteaeda minekut käsitlevad. Kui ema-isa on pigem hirmul, valitseb ärevus, sellest teemast räägitakse pigem muretoonil, siis „haarab“ laps selle õhust, hakkab ka ise lasteaeda minekut pelgama ning on pigem negatiivselt eelhäälestatud. Seega, olge positiivsed, rahulikud, tooge välja häid külgi, mitte võimalikke negatiivseid. Ilmselt ei ole hea sõnastada lapsele nii, et proovime, kuidas sulle seal meeldib, saame ümber otsustada, jne. Iga algus on raske ja tõenäoliselt tulevad ka mõned tagasilöögid, sellise olulise muutusega harjumine võtabki aega, kellel rohkem, kellel vähem. Andke endale ja lapsele aega, teadvustage endale, et laps vajab (vähemalt algusperioodil) ekstra tähelepanu, toetust, mõistmist. Ärge planeerige esimesel lasteaia-aastal pikki lasteaiapäevi, võimaldage lapsele regulaarselt lasteaiast vaba päev. Lapsed on väga erinevad, emana tajute kindlasti, mida just teie laps vajab.
