Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: Lapse uinumine lasteaias

Mari
Külaline
Postitatud 08.06.2016 kell 14:45
Mul on mure oma 2a lapse uinumisega lasteaias. Olen püüdnud viia koduse elu samasse rütmi lasteaiaga, kuid laps ei taha lasteaias voodis üldse olla. Õpetajate sõnul on ta väga aktiivne ja tahab millegi muuga tegeleda, kuid see segab teiste laste und. Tavaliselt on meil kaasas kaisuloom, kuid kui laps voodis ei püsi "pidi kaisuloom lihtsalt ära minema" - sellele järgneb tavaliselt nutt (röökimine nagu kasvatajad seda väljendavad) Nende soovituse kohaselt peaksin lapse enne lõunaund koju tooma. Kahjuks tuleb aga ka mul tööl käia! Nende sõnul ei pea laps magama, vaid kasvõi voodis lamama ja lakke vaatama. Kuidas seda selgitada aga 2 aastasele?
Annika Promet
Psühholoog
Postitatud 09.06.2016 kell 10:41
Teie peres kasvab kaheaastane laps, kes käib lasteaias, kuid ei kipu seal hästi uinuma. Õpetajad on proovinud teda suunata voodis vaikselt olema, et ta teisi lapsi ei segaks, kuid kahjuks ei ole see õnnestunud. Seega on õpetajad pakkunud lahendusena lapse enne lõunaund koju viimise. Antud olukord tekitab teis täiesti mõistetavalt frustratsiooni, kuna takistab teie tööelu ja kindlasti pingestab ka kodust õhkkonda.

Saan aru, et olete proovinud omalt poolt teha kõik, et lapsel lasteaias uinumine edeneks, näiteks andnud kaasa kaisulooma, proovinud kodus sarnast päevarütmi. Esmalt tasubki endalt küsida, mis võivad olla need põhjused, miks laps ei taha uinuda. Kaua on see mure kestnud? Kas laps alles alustas lasteaias käimist ja pole veel sealse eluga harjunud? Kas laps on lasteaiaküps ja kas ema on ise emotsionaalselt valmis last lasteada jätma? Kui laps ei tunne ennast veel lasteaias turvaliselt, on ka mõistetav, et ta ei suuda seal uinuda. Selle tõttu lubavad paljud lasteaiad emadel või isadel lastega esialgu lasteaias kaasas käia. Eks ikka selleks, et koos uue keskkonnaga tutvuda ja harjuda. Turvalisuse tunnet aitab luua kaisuloom, mille teie olete kenasti lapsele lasteaeda kaasa andnud. Kindlasti ei tohiks kaisulooma lapselt n-ö karistuseks ära võtta. See tekitab lapses ebaõigluse ja hirmu tunnet.

Või on see mure tekkinud alles nüüd seoses mõne muu elusündmusega? Lapsed tajuvad üllatavalt hästi peres valitsevat ärevust. Näiteks võib ühel vanematest olla tööl rohkem pingeid, vanematel omavahel pingeid, mingi suurem muudatus pereelus (ema tööle minemine, kolimine jne), lähedase kaotus. Lapsed ei oska sageli oma tundeid mõista ja ka sõnadega väljendada. Seega ainust viis reageerida, on käitumisega. Vahel ei julgeta enam lasteaias magada, nutetakse rohkem, hakatakse lööma, kõht valutab jms. Võib-olla olete ise märganud mingeid muutusi lapse käitumises. Sellisel juhul on abi sellest, kui proovida luua kodus rahulikumat õhkkonda. Proovige teha koos toredaid tegevusi ja ärge unustage ka enda eest hoolitsemist, kuna ema vaimne tervis mõjutab tugevalt lapse oma.

Oluline on hea koostöö lasteaiaga, et mõelda, kuidas koos soodustada lapse paremat uinumist lasteaias. Kaheaastasele lapsele võib kindlasti juba selgitada, miks on oluline lõunauinaku ajal vaikselt olla. Seda selgitust saate teha teie kodus ja õpetajad lasteaias. Alustada võiks sellest, et nagu vanemad peavad tööl käima, peavad lapsed käima lasteaias. Ja see ongi laste töö, nende suur ja väga tähtis töö! Ja kui laps ei lähe lasteada, on emme väga kurb, kuna ei saa ise tööle minna, mis on omakorda vajalik söögi ostmiseks jne. Järgnevalt võiks anda selge ülevaate lasteaia tegevustest, mis järjekorras need toimuvad ja millal emme järgi tuleb. Uinakute puhul saabki välja tuua, et vaikselt olemine on vajalik teistele lastele, kes on muidu väga väsinud, kui magada ei saa.

Küll aga vajab laps sellises olukorras kindlasti lisaks toetust ja mõistmist ka õpetajatelt. Kaisuloom võiks ikka alati olemas olla. Abi võib olla ka hommikustest selgitustest, et emme tuleb alati lapsele järele ja peale millist tegevust emme tuleb. Kõik see aitab anda lapsele juurde turvatunnet.

Kui lõunauinakud lasteaias kuidagi ei edene ja laps on selle tõttu hirmul ja mures, tasuks siiski mõelda võimalustele mõneks nädalaks teda enne lõunauinakut koju tuua. Proovige mõelda, kas on ehk teisi pereliikmeid, kes saaksid teid aidata. Kas saaks vanaema, tädi või keegi teine abistada? Laps võib vajada natuke rahulikku aega, kus temalt et nõuta igapäevaselt midagi, mida ta ei suuda täita. Probleemile natukeseks rahu andmine võib juba iseenesest soodustada selle lahenemist.

Jõudu ja jaksu teile!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!