Tere.
Jätkan edasi, peale Õnne Aas-Udma vastust, et laps ei taha lasteaeda.
Laps käib kolmandat aastat lasteaias. nüüd on kõne paranenud ja teised võtavad teda rohkem endaga mängima. Samas ta mängib ka palju üksi, seda ka kodus. Tihti läheb oma tuppa ja mängib seal üksinda, siis ei soovi ka et õde teda segaks. Samas talle meeldib väga ka teistega mängida. Kodus nt. tahab koos naabrilastega mängida, lausa ootab neid. Pole ka kaebusi, et ta kiusaks teisi lapsi aias, asi ongi rohkem selles, et ei tee kaasa ja jookseb ära ka jalutuskäikudel keeldub edasi liikumast. Nagu lapsel oleks suur protest. Kasvatajaid on kaks ja teine on väga leebe ja hea kasvataja, aga ta ei kuula kumbagi.
Tänan täpsustuste eest. Olulise infona kõlas minu jaoks, et laps eelistabki palju üksi mängida, ei tee tegelusi kaasa, kõne areng on aeglane ja ärajalutamised on lapse kinnistunud käitumismuster. Kuna tasapisi on paranenud lapse kõneoskus, siis seeõttu (kui teist õigesti aru sain) teised lapsed teda ka rühmas enam oma mängudesse kaasavad.
Seetõttu julgustan teid konsulteerima lastepsühholoogi/psühhiaatriga, et selgitada, kas teie lapsel pole aspergeri või autistliku käitumise jooni. Tallinna Lastehaiglas asub väikelaste psühhiaatria osakond, kus oma ala asjatundjad teevad pikad ja põhjalikud uuringud - vaadake: www.lastehaigla.ee/vaikelaste-psuhhiaatria-osakond/
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
