Vahetasin mõni aeg tagasi lapse lasteaeda. Alguses ei olnud mingeid probleeme aga viimasel nädalal on kasvataja kogu aeg: teie laps on päev läbi jonninud, ta ei ole nõus midagi kaasa tegema, ta kiusleb teistega jne Kasvataja etteheitvast toonist jääb selline mulje, et TEIL ON NII HALB JA KASVATAMATA LAPS! Ma ei teagi kuidas nüüd edasi käituda.
Lasteaia/kooli vahetamine toob tavaliselt kaasa kohanemisprobleeme: uus keskkond, uued kasvatajad, teised lapsed jne. See kõik võib tekitada lapses stressi ja ta võib seetõttu käituda tavapärasest erinevalt. Kõigepealt võiks rääkida lapsega, kuidas tema olukorda näeb ja rääkida talle oma murest. Aktiivse kuulamisega saab selgitada probleemi tagamaid ja tuua olukorda rohkem selgust.
Seejärel võiks lapsevanemana ka kasvatajale väljendada oma muret seoses tekkinud olukorraga ja soovi olukord lahendada. Kõnelus ei tohiks olla süüdistav ega ründav, sest see sunnib tavaliselt teise inimese kaitsepositsioonile ja võib pigem suhet veelgi pingestada.
Enamasti ei taha õpetaja lapse probleemidele lasteias viidates öelda, et teil on paha laps. Kui lapsel on olnud probleeme vaid selle nädala jooksul, siis võib õpetaja viidata sellele, et teie last vaevab väsimus või hakkab ta haigeks jääma või loodab lihtsalt kuulda teie käest lapse probleemide põhjust. Kodused probleemid väljenduvad väga tihti lasteaias, õpetaja on mures, küsida ei julge ja nii ta siis räägib teile, et midagi on viga. Paraku ei ole kõik lasteaiaõpetajad nii head suhtlejad, kui võiks olla. Võibolla aitaks see, kui te neelaksite solvumise alla ja küsiksite tema arvamust, milles võib asi olla ja mida siis teha.
Pahasid lapsi ei ole olemas, on ainult mõistmatud täiskasvanud.
