Mure järgmine, et varsti 2,5 aastaseks saav laps ei soovi lasteaiast koju tulla. Alustasime lasteaia teed septembris ning kuna poiss on tihti haige, siis septembris ja oktoobris käis ainult loetud päevad, ca läbi nädal sai kokku käia mõlemal kuul. Nüüd novembris on saanud käia pikemalt ning lasteaiaga harjumine on olnud üle ootuste kiire. Alguses käis ainult paar tundi ning järgi minnes olin alati veel mingi aeg rühmaruumis ja alles siis läksime ära, koju tulemisega mingit probleemi ei olnud. Mingist hetkest avaldas poiss soovi ka magada lasteaias ja vastu tulles tema soovile olen nüüd viimased kaks nädalat jätnud poisi magama lasteaeda ning läinud järgi peale uinakut. Ent nüüd nädal aega on olukord selline, et kui järgi lähen talle, siis ta ei taha ära tulla lasteaiast. Väljendub see selles, et ta ei lase ennast riidesse panna, jookseb minema ning kui lõpuks süles ta riietusruumi toon, siis karjub ja viskleb mul käte vahel. Lasteaiast kojutulek võtab meil aega tunnikese, mõnikord ka kauem ja lasteaed on vastasmaja meil, ehk siis kodust kuskil 200 meetri kaugusel. Kuna poiss mul veel ei räägi (diagnoosiks saanud hiliskõneleja), siis on üsna keeruline temast aru saada. Olen märganud, et tal tekkinud kiindumus abiõpetajasse ning kui abiõpetajat rühmaruumis ei ole, siis laps on kurb ja nutab. Laps rahuneb kui abiõpetaja rühmaruumi tuleb. Lisaks on hakanud abiõpetajat emmeks kutsuma, siiamaani on emme olnud siis mina või mees. Õhtul kodus on laps üsna tujukas ning tahab teha neid asju, mis on keelatud (pliidi, uste, tuledega jne... mängimine). Karistamine on meil olnud nurgas seismine üks minut ja siis tavaliselt lähen tema juurde, istun maha ning räägin mis ta valesti tegi ja kallistame ning lepime ära. Tavaliselt on siis ca pool tundi hea laps ja siis kõik kordub. Ühesõnaga mind huvitab, kas selline käitumine on normaalne ning mismoodi ma saaksin lapse lasteaiast ilma kisata ning rahumeelselt ära tuua.
Et laps lasteaiaga kiiresti kohanes ja talle seal meeldib, on ju iseenesest tore. Kuid nüüd on teil hoopis see mure, et kojutulek poleks nii vaevarikas. Arvestada võiksite iga asjaoluga, mis näib olevat poisi enesetundega seotud. Näiteks arvestada lasteaias toimuvaga, sealse päevakavaga ja nii, et hetk, mil järgi lähete ei satuks mõnele põnevale tegevusele. Veel oleks hea, kui saaksite poissi selleks ka ette valmistada, nt tulen järgi kui oled lõunasöögi ära söönud. Võimalik, et poiss on eriti frustreeritud sellest, et talle tuleb see ootamatult, et peab koju minema ja samas tundub, et teistel on midagi põnevat, millest tema ilma jääb. Samuti võib ta vaja lihtsalt aega ühest tegevusest ja olukorrast ümberlülitumiseks aega. Proovige näiteks seda, et kui tulete, siis annata veel veidi aega parasjagu pooleliolev mäng või tegevus lõpetada.
Küllap raskendab ka vähene sõnaosavus olukordadega toimetulekut. Abi võiks olla sellest, kui kuulate teda aktiivselt, st sõnastate ise, kuidas temast aru saate ja jälgite tema reageeringut. Kui peegeldate temas toimuvat ja ta kogeb, et saate temast aru, siis tunneb ta end kindlamini. Lisaks aitab see kaasa ka tema kõnearengule. Kui keegi keskendub temale, on empaatiline ja heas kontaktis temaga, siis saab ta julgustust ka ise end rohkem. Nii võibki olla, et abiõpetajaga on tal hea kontakt ja tunneb end temaga hästi. Küllap ta teeb ka vahet, teil ja lasteaia tädidel, kuid sõna „emme“ on saanud teise tähenduse tema jaoks. Kui teised nimetavad õpetajaid teisiti, siis peagi võtab ta kasutusele ka ise uued sõnad. Ka abiõpetajast võib olla kasu, et teha kojuminekud kergemaks. Näiteks võite temaga arutada, millal oleks hea hetk, kus on rahulikum aeg ja temagi saab poissi ette valmistada, kui olete kokku leppinud, millal järgi lähete. Võimalik, et pojal oleks kergem harjuda kojuminekuga, kui see toimuks enam-vähem samal ajal ja võiksite koos abiõpetajaga ka mõelda selleks mõne kindla rituaali. Näiteks hüvastijätu kallid, teiste laste poole lehvitamise jne.
Ka kodus jälgige, et lapsel oleks hea meeleolu, piisavalt heakohaseid huvitavaid tegevusi, et oleks tore koju tulla ja koos midagi toredat ees ootamas. Samuti on oluline ka teie enda sõbralik ja rõõmus meeleolu, kui lapsele järgi lähete ja õhtut koos veedate.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
