Alates 2.klassist on toimunud aeglane võõrdumine klassikaaslastest, mida aasta edasi, seda rohkem. Kiusatakse sõnadega, solvatakse, enda sekka ei võeta. Laps suhtleb klassist vähesel määral paari poisiga. Poiss on rahumeelne, flegmaatiline, kehalised võimed kehvapoolsed.
Kiusamist võib tõepoolest olla erinevat, nii otsest füüsilist, sõnalist (öeldakse halvasti), sotsiaalset (ei võeta enda sekka) või virtuaalset ja neti teel toimuvat. Tavaliselt satuvad märklauaks lapsed, kes mingil kombel teistest erinevad.
Last võiks julgustada kiusamise teemal arutlema. On tähtis, et lapsel oleks teadmine, mis on kiusamine, et see, mis temaga toimub on ebanormaalne ja et kiusamine on levinud probleem ja et ta ei pea seda taluma. Kuna laps ei pruugi tahta vestelda kohe iseenda teemal, võiksite kõigepealt pigem arutleda üldiselt ja võiksite koos mõelda, mida saaks ette võtta, kui juhuslikult kedagi koolis kiusatakse. Kindlasti tasuks nõu pidada ka õpetajatega, et siis juba midagi konkreetset ette võtta, et kiusamine lõpetada. Lisan siinkohal ka mõned kasulikud lingid.
