Minu 5-aastane poiss on käinud lasteaias 2 aastat. Neil on liitrühm ja sõpru oli tal seal palju. Alati sain lausa pahandada, kui talle kell 5 õhtul järgi läksin, kuna tema tahtis veel kauemaks jääda. Kuid olude sunnil pidime vahetama elukohta ja kolisime uude linna - mis tõi kaasa ka uue lasteaia. Lasteaed ise on väike 4-rühmaga lasteaed, kus kõik tunnevad kõiki ja kasvatajad on väga tähelepanelikud ja hoolivad. Alguses öeldi, et ka rühm, kuhu minu poja saab, on väga kokkuhoidev. Nüüdseks on laps käinud lasteaias 1,5 kuud. Üldiselt talle meeldib see lasteaed ja kasvatajad, kuid sõpru pole ta veel leidnud. Mängukaaslane puudub. Kasvataja küll räägib, et tal on üks poiss sõbraks saanud. Aga minu poja väidab, et see nii pole. Nüüd ta isegi öösel näeb unes, et ta on lasteaias ja keegi ei mängi temaga. Sellepeale ärkab ta nutuga üles ja on õnnetu. Nüüd ta tahab, et läheksin talle iga päev lõunast järgi. Kui olen talle kuskil kella 16 ajal järgi läinud, siis tõesti ta on täiesti üksi õues ja keegi ei mängi temaga. Iseloomult on ta ise ka esialgu tagasihoidlik ja arg, ning üldiselt enda eest ta ei seisa kunagi, kui keegi talle liiga teeb. Kuid eelmises lasteaias sai ta kõikide lastega super hästi läbi ja mängis kõigiga.
Arvan, et ega kasvataja ka ei saa sundida teisi lapsi minu pojaga mängima. Seega olen nõutu ja ei oska oma last kuidagi aidata.
Jah, harjumine võtab aega ning lahusolek vanadest sõpradest tekitab lapses kurbust - eks seegi on loomulik. Lasteaia õpetaja saab küll veidi kaasa aidata, et uut rühmaliiget mängudesse ja tegemistesse rohkem kaasata, ent sundida muidugi ei saa.
Teie emana saate aga kindlasti poega toetada, olles tema jaoks olemas, kuulamas ja kallistamas. Lohutamine aitab vähe, eelkõige on lapsele tuge sellest, kui ta saab aru, te teie teda mõistate. Lapse muret ei tohi tühistada ega teda eraldihoidmise eest kritiseerida. Ilmselt on tal vaja aega, et harjuda, ja kui ta ei taju survet, vaid saab oma tempos teistele läheneda, siis see on juba hästi. Liigne surve pigem hoiab praegust olukorda kauem alal. Saate ka last pärast lasteaiapäev kuulata, kuidas see läks ning olla mõistev ning toetav, kui päev on olnud üksildane ja kurb, samas aga tähelepanelik ses osas, et ehk on päevas ikka leida ka midagi toredat ja rõõmustavat. Veidi saab ka uurida, mida laps ise sellest kõigest mõtleb, millised on tema enda soovid ja lahendused selles olukorras.
Enda eest seismine on oluline oskus. Hea, kui laps näeks-tajuks ka seda, kuidas teie enda eest seisate - olete ju lapsele tähtis eeskuju. Saate lugeda selliseid jutte, mille kangelased südilt enda eest seisavad, vestelda pojaga sellest, kuidas võiks käituda olukordades, kus enda eest seista tuleb, mil viisil seda võiks teha jne. Ka multikates leidub olukordi, mis annavad võimaluse seda teemat arutada.
Kõige tähtsam on, et poeg tajuks teie mõistvust ja armastust, samuti toetab poega see, kui suudate enda selles probleemis rahuliku ja lootusrikkana hoida, sest kui poeg tajub teis ootust tema muutusele ja teie pettumust, kui see ei juhtu piisavalt kiiresti, siis lapse jaoks oleks see veel raskem olukord. Kui poeg tunneb, et teie teda armastate just sellisena, nagu ta on, toetab see kindlasti häid arenguid poja kasvamisel.
