Kas 1 aasta ja 7 kuuse lapse jaoks on kolm täispikka päeva liiga pikad lasteaias?. Laps ise paistab olevat lastaias rahul - kui ma ära lähen siis küll nutab aga ta nutab ka siis kui kodus poodi lähen. Nutt vaibub koheselt kui ma silmapiirilt ära kaon. Ronib kasvatajale sülle ja kallistab teda. Päeva jooksul on väga tegus ja rõõmsameelne ei nuta. Magama mineku ajal natuke aga kasvatajad lasevad vajadusel tal ka enda süles uinuda Järgi minnes rõõmustab selle üle, et ma saabun tihtipeale ei taha lasteaiast koju minna vaid soovib, et ma sinna jääks temaga mängima.
Kodus on laps sama sugune nagu alati magab ilusti ning tuju ikka hea. Ainuke muutus on see, et kui varem polnud ühtegi asja millesse ta kiindunud eriliselt oleks( v.a siis ema kes oli kaisulooma eest) siis nüüd on üks mõmmi ülimalt armsaks saanud.
Minule kui emale tundub, et lapsele lasteaed meeldib, kasvatajd on väga toredad ja lapsele nad väga meeldivad Kuna me oleme alati isaga lapsele kinnitanud kuhugi minnes, et me tulem tagasi(isa hommikuti tööle minnes) siispaistab,et laps teab, et teda ei jäeta sinna ja emme issi tulevad järgi.
Olen nüüdseks aga mitmeid halvustavaid märkusi saanud selle kohta et nii väike laps käib lasteaias ja seoses sellega sooviksi teada, et kui vara on liiga vara lasetaeda panekuks ja millised on need ohumärgid, et aru saada kas lapsele sobib või ei sobi lasteaed?
Teie 1 a ja 7 k laps käib lasteaias 3 täispikka päeva nädalas. Olete saanud negatiivset tagasisidet ja seepärast tunnete huvi, millised võiksid olla ohumärgid, et lapsele lasteaias käimine halvasti mõjub.
Üldiselt tegeleb lapse psüühika 1. ja 3. eluaasta vahel eraldumis- ja individualiseerumisprotsessiga. Kolmanda eluaasta lõpuks hakkab lapsel tekkima esmane minakuvand ehk kujutlus iseendast. Lähtuvalt keskkonnast, tagasisidest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest täieneb minapilt kogu elu jooksul. Tänu minakuvandile teeb ta täiskasvanuna oma otsused just sellised nagu ta teeb. Sellest sõltub ameti valik, kaaslase valik, väärtushinnangute valik jne. Inimese valikud tulenevad arusaamast, missugune on ta just iseenda arvates. Kui arusaam iseendast on ebarealistlik või väga muutlik, siis tähendab see kõikuvat, ebastabiilset minapilti ja ebakindlaid valikuid.
Sama individualiseerimisprotsessi alguses on lapse jaoks oluline tajuda ühte objekti n.ö. muutumatuna (olemasolevana), koos oma heade ja halbade omadustega. See on aluseks, et tema minapilt areneks stabiilsena. On arvatud, et kui ema, kes on olnud lapse püsiv ja põhiline hooldaja kaob lapse vaateväljast liiga kauaks või liiga vara, siis laps ei suuda n.ö. pilti emast oma peas säilitada ja tema arenemisjärgus olev psüühika justkui teatud mõttes saab löögi. Kui lapsel on sel ilma emata ajal lohutajad ja hoolitsejaid, siis on ka võimalus, et laps sellest lahusolekust kergemini üle saab, palju suurem.
Kirjeldate, et teie lapsele on üks mõmmi väga armsaks saanud. Eks võibki see olla märgiks, et pikad päevad lasteaias suurendasid vajadust leida ja säilitada mingi kindel objekt enda lähedale.
On pea võimatu öelda, kas teie lapsele on teie poolt kirjeldatud eemalolek emast jõukohane või mitte. Teie ise tunnete oma last kõige paremini. Usaldage oma emasüdant. Kui te ei näe olulisi stressi märke (käitumine, uni, haigused jne.), kui lasteaias on tädid, kes lohutavad ja kallistavad, siis ilmselt tuleb laps lasteaiaga toime.
Soovin teile kõike head!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
