Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: lastelaager

mari
Külaline
Postitatud 11.07.2014 kell 10:24
Tere!
Kevadel otsustasime koos, et laagrisse minek suvel oleks tore. Sõber oli ka nõus tulema ja nüüd on laagrini jäänud nädal.
Tänaseks on mu 9-aastane poiss meelt muutnud ja ütleb, et ta ei tahaks üldse laagrisse minna. Räägib juba praegu koduigatsusest jms. Oleme proovinud teda positiivselt motiveerida, rääkinud laagris planeeritavates tegevustest ja uutest sõpradest ja mõnusast keskkonnast, aga ta on siiani endale kindlaks jäänud väites, et ei taha minna.
Sisetunne ütleb, et ma ei peaks teda sundima - negatiivse esialgse emotsiooni pealt läheb laagris tõenäoliselt olukord aina hullemaks. Kuidas nõustajad seda olukorda näevad? Kas peaks siiski sundima või pigem seekord loobuma ja laskma lapsel omas tempos kasvada ja laagrisse minna siis, kui selleks valmidus ja tahtmine olemas?
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 15.07.2014 kell 10:58
Teil on küsimus, kas anda lapse tahtmisele järele või sundida teda siiski laagrisse minema. Need on kaks võimalikku lahendust. Ma soovitan keskenduda lahenduste all olevatele vajadustele. Miks laps ei taha minna laagrisse? Mida ta kardab? Millised on need olukorrad, mis tunduvad talle ebakindlust või ebamugavust tekitavat? Kas laagris tundub midagi ebameeldivat või on kodus midagi meeldivat, millest ta ei taha sel ajal ilma jääda? Kirjutate, et laps arvab, et tal tuleb koduigatsus. Seda võib aktiivse kuulamise abil natuke rohkem lahti harutada: „sa kardad, et sul hakkab igav ja tahad koju tulla“, „sa kardad, et sul on raske …-st eemal olla“. Teie tunnete ja tajute oma last kõige paremini, seega sõnastage neid hirme, mis lapse sees võivad olla.

Enne uude olukorda minekut on normaalne, kui tekib vastupanu, hirm või ebamugavus. Sel juhul on hea sellest rääkida. Võib öelda, et iga tunne, mis on sees peidus hakkab kasvama ja mis saab välja õhu kätte, hakkab haihtuma. Kindlasti tasub peegeldada lapsele nii tema negatiivseid tundeid kui ka positiivseid: „ma näen, et ühelt poolt oled põnevil ja tahaksid minna, kuid samas kardad, et sulle ei pruugi meeldida seal“. Kui on tegemist tavalise vastupanuga uue olukorra ees, siis aktiivne kuulamine teeb imet ja kui laps tunneb, et normaalne nii tunda ja ta on oma segaste tunnetega mõistetud, siis on tal lihtsam otsustada, et läheb hoolimata nendest tunnetest siiski laagrisse. Kujundlikult võib öelda, et aktiivne kuulamine aitab lapsel justkui mingi punni eest ära saada, mis ei lase edasi liikuda. Aktiivse kuulamise kohta saate huvi korral lugeda päris mitmest raamatust ja lühidalt ka meie kodulehelt:
http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
• Thomas Gordon "Tark lapsevanem" – www.print.ee
• Adele Faber ja Elaine Mazlish „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid“

Vahel võivad olla vastupanu põhjused ka muus. Kui varasem kokkulepe on tehtud liiga pealiskaudselt ja pole arutatud neid asju, mis laagrisse mineku puhul on miinused ja mida nendega ette võtta. Vahel lapsed nõustuvad talvel-kevadel laagri mõttega vanemate meeleheaks, kuid ei ole enda jaoks seda ideed läbi mõelnud ning enne laagrit saavad nad aru, et nad ise ei tahagi tegelikult minna. Nad on andnud kunagi kiire vastuse ja hirmu sel hetkel veel pole, sest sündmus on nii kaugel. Lapsed vajavad vanema abi, et endas põhjalikumalt selgust saada. Täna aitab tegelikult ka sel juhul aus vestlus lapsega ning tema aktiivne kuulamine.
Esmalt on vaja lapsel kogeda, et tema tunded normaalsed ja ta on mõistetud. Seejärel on oluline, et ta kuuleks ka vanema arvamust või kogemusi, miks see laagrisse minek võiks olla tore või kasulik. Lapsel võib olla huvitav kuulda ka vanema enda või ka sõprade lugusid laagritest. Muidugi tuleb silmas pidada, et laps kuuleb vaid siis, kui ta on enne seda ise kuuldud ja mõistetud.

Kokkuvõtteks ütlen, et uued asjad on väga paljudele inimestele ärevust tekitavad ning see on normaalne. Kindlasti tasub aidata lapsele nende ärevate tunnetega olla, neid kuulata ja märgata, kas nende kõrval on ka natuke põnevust ja uudishimu. Koos tasub mõelda, mida erinevate hirmude või hirmutavate olukordade puhul võiks ette võtta. Lapsel on julgem olla, kui ta on tuttav oma hirmudega ja on mõelnud erinevaid lahendusvariantide peale. Kõige tähtsam vast polegi see konkreetne lahendus, kas ta läheb sel aastal laagrisse või mitte – tähtsam on see mõistmine ja usaldus, mis sellise vestluse läbi suureneb ja kogemus, mis aitab järgmise aasta võimalikuks laagriks ette valmistada.
Soovin teile kannatlikkust lapse kuulamisel ning enda väljendamisel ning just teie lapsele ja teile parima lahenduse leidmist!
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!