Tere. Minu 5klassi laps vahetas kooli, kuna keeleõpe oli tal kehv ja eelmine kool oli süva keeleõppega. Nüüd on nii õnnetu, nutab õhtuti ja tahab vanasse kooli tagasi. Uues koolis on ta käinud neli nädalat. Kooli vahetas ta omal soovil ja käis väga kindlalt peale, et ta seda kindlasti soovib. Ma olen teda igati püüdnud lohutada, et andku ikka aega endale harjumiseks ja sõprade leidmiseks, aga õhtused nutud ja enese süüdistamised"miks ta nii rumal oli ja uude kooli tahtis"ei lõpe. Kas teha süda kõvaks ja öelda, et nii on ja jääb, sest ta ise valis selle või ikkagi minna vanasse kooli tagasi ja küsida kas oleks võimalik uuesti ümber vahetada. Laps on õnnetu ja mina ka, ei tea kuidas toimida.
Teie laps vahetas kooli kuna eelmises koolis olid raskused õppimisega. Koolivahetus toimus lapse enda soovil. Nüüd on laps jällegi õnnetu, sest ta ei ole rahul enda otsusega.
Mõistan, et tahate last aidata, aga ei tea kuidas.
Üldjuhul on 5 klassi laps jõudmas murdeea algusesse. Tema tunded ja soovid on tihti vastuolulised. Laps tahab teha ise üha rohkem otsuseid, kuid ei ole võimeline nende otsuste tagajärgi ette nägema. Laps tahaks, et vanemad pakuksid rohkem vabadust, kuid omal vastuolulisel kombel ootavad ka, et vanem neid n.ö. maa peale tagasi tooks. Nii saavad nad oma paratamatuid negatiivseid emotsioone vanemate peal maandada. Teismeeas on lapsele vaja paindlikke, kuid siiski selgeid piire. Teismelisele võib olla peaaegu elu küsimuseks sõprade olemasolu ja teatud gruppi kuulumine. Seega tasuks silmas pidada, et hetkel muret tekitavale koolivahetusprobleemile on tõenäoliselt taustaks lapse algav murdeiga.
Kuna koolivahetus on juba toimunud, siis võiksite konsulteerida uue kooli klassijuhatajaga ja uurida, kuidas lapsel sisseelamine on läinud. Tasuks teada ka võimalusi vanasse kooli tagasimineku osas. Siiski kõige vajalikum on, et te ise kaine meele säilitate ja rahunete. Laps tajub teid tasakaalukana ja mõistab, et tal on kellele toetuda. Kui tunnete, et suudate ise rahulik olla, siis kuulake last tähelepanelikult. Aktiivse kuulamise mõte ongi selles, et aitate seeläbi kaasa lapse emotsionaalsele rahunemisele. Näiteks: Laps: Miks ma küll nii rumal olin ja uude kooli läksin!? Teie: Sa arvad, et see ei olnud õige otsus…. Laps: nojah, seda ma ju sulle koguaeg räägin… Teie: Hm…. Laps: Mul ei ole seal ühtegi sõpra… Teie: Sul ei ole seal sõpru?.... Jne.
Loobuge lohutamisest ja soovitamisest, ärge kritiseerige. Olge vaid vastuvõtlik ja laske lapsel endal oma jutuga kusagile välja jõuda. Võimalik, et esimese vestlusega ei juhtu midagi ja laps hakkab ikkagi nutma, kuid proovige siiski järgmisel korral uuesti. Nii aitate lapsel tunnetada, et olukord ei käi tal üle jõu. Tihti ongi nii, et lapsed ise jõuavad üsna mõistlike järeldusteni. Kui aga laps häid lahendusi ei paku, siis on võimalik, et praeguse emotsioonidekuhila alt tulevad välja uued asjaolud, mis aitavad teil otsustada, millises koolis jätkata.
Vaadake aktiivse kuulamise kohta ideid ka meie kodulehelt KKK rubriigist.
Soovin edu!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
