Tere. Oleme 4 nädalat tagasi teinud läbi elukohamuutuse, kolides väikelinnast suurlinna. Olen üksikema, 5a poisslapsega. Eelmises elukohas käis laps lasteaias 1 aasta ja talle väga meeldis seal. Vahetult enne kolimist ta ütles, et ei taha ära kolida ja nüüd uues elukohas elades kordab ta pidevalt, et talle ei meeldi uus kodu ja et ta igatseb vana elukohta, vana lasteaeda, vanu õpetajaid, vanu sõpru. Ühesõnaga on lapsel suuri raskusi praegu kohanemisega. Sellest johtuvalt on tal olnud probleeme oma uues lasteaias, kus ta õpetaja sõnul on väga agressiivne. Meil paluti isegi võtta üks päev nädalas vabaks, ehk mitte viia laps lasteaeda kuna ta häirivat teisi lapsi.
Palun teie nõu, millised oleksid need viisid mis aitaksid lapsel paremini kohaneda ja kas eemaldada ta lasteaiast 1 päev nädalas on lahendus, mida peaksin kaaluma?
Muutused on inimese elu loomulik osa ja see, kuidas nendega toime tuleme, on väga erinev ja sõltub isiksuse eripäradest (näiteks kui avatud, suhtlemisaldis ta on; milline on ta temperament; suhtlemisoskused jne. jne.) ja ka näiteks sellest, kas muutus oli oodatud, positiivne sündmus või tuli ootamatult, või tuli mitte küll ootamatult, ent ei olnud soovitud.
Viieaastase lapse areng on etapis, kus ta on mängueas. Kujunevad esimesed tugevamad ja püsivamad sõprussuhted. Arusaamine sõber olemisest, õpitakse sotsiaalseid suhteid, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamist. Vanus 4-6 on oluline aeg lapse minapildi kujunemisel- eelkõige läbi temaga tegelevate täiskasvanute tagasiside lapsele. Laps õpib läbi täiskasvanute suhtumiste peegeldamise ja nende käitumise ja hoiakute samastumise- kes ma olen (armastatud, väärtuslik, mittesobiv, vastuvõetamatu jne.).
Seetõttu on äärmiselt oluline, et kasvatajad mõistaksid teie poja muutunud ja ebakohast käitumist. "Halva lapse" silt võib kinnistuda, kui kasvatajate hoiak on selline, laieneb see paratamatult kogu rühma hoiakuks ning mis kõige kurvem, kinnistub ka teie lapse käitumismustriks (minust arvatakse nii, järelikult peangi selline olema).
Kaasake kasvatajad endale appi- paluge neil last mõista ja toetada ning julgustada uute lastega kohanemisel (mängud, koostegutsemine, lapse tugevuste märkamine ja positiivne tagasiside/tunnustus, teadlikult negatiivse tagasiside minimeerimine /vajadusel lapsega individuaalselt rääkimine, selmet rühma ees pahandada/jne.)
Muutused tekitavad pingeid, ning on pigem tavapärane, et lapse käitumine muutub. Muutused unerütmis, söömisharjumustes, laps võib hakata käituma nagu paar aastat noorem, agressiivsus, nutusus jne. - kõik need on stressi sümptomid lapsel ja selline laps vajab mõistmist, mitte hukkamõistmist.
Kolimine ja oma sõpradest lahkumine (tegelikult kogu oma senisest elust ja tuttavast-turvalisest) ei ole lapsele kerge. Tegelikult võib muutusega kogetavat võrrelda leinaprotsessiga - on vaja tulla toime kaotatuga, sellega leppida ning edasi liikuda. See protsess võtab aga aega.
Kuidas oma poega aidata saate, on teda siiralt ja südamest kuulata. Kuulamine on suhtlemisoskus, mis kannab endas sõnumit - sa oled mulle oluline, nagu ka see, mis sinuga toimub ja mida sa tunned. Kui lapsel on mure- ja teie poeg on seda ka selgelt väljendanud- saate teda aidata, kui olete tema jaoks olemas, sõnastate ümber tema poolt öeldu või tugeva tunde, mis sõnumis kõlab. Kõik tunded, mida laps seoses kolimisega tunneb, on aktsepteeritavad. Ta ei vaja lohutamist, mure vähendamist, mõtete mujale suunamist (need oleksid suhtlemistõkked ja annaksid lapsele sõnumi, et see, mida ta tunneb, pole oluline), vaid lihtsalt teiepoolset emotsionaalset kohalolekut/kaasasolekut. Kui laps tunneb, et teda on mõistetud, on tal kergem oma raskete tunnetega toime tulla ja see soodustab uues elukohas kohanemist ja ka lasteaias hakkamasaamist.
Aktiivsest kuulamisest saate lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Seda, kas teie laps vajab nädalas ühte lasteaiavaba päeva, saate ikka vaid teie ise otsustada. Mis on selle plussid/miinused.
Kui leiate, et puhkepäev on vajalik, jagage oma mõtteid lapsega, arutage, mida sellel päeval teete, kus käite (teil mõlemal on vaja uue kodu ja linnaga harjuda). Võite kokku leppida, et proovite näiteks neli nädalat nii ja siis vaatate koos üle, kuidas läheb ja kas puhkepäevi on vaja jätkata või hakkab laps lasteaiaga/uue kodu/uue linnaga harjuma.
Oluline, et ise vanemana rahulikuks jääte, - muutused on ju ka teie elus ja see pole ka teile kindlasti kerge. Seetõttu on oluline, et teie "tass on täis"- tegelege võimalusel meeldivate tegevustega, kohtuge sõpradega jne. Kui teie olete tasakaalus, saate pakkuda tuge ja turvalisust oma lapsele.
