Poiss 3a läks sel aastal esimest korda lasteaeda. Sellisesse rühma kus kõik lapsed on juba vähemalt aasta juba lasteaias käinud, mõni küll tuli teisest majast aga siiski kõik on varem lasteaiaga kohanenud.
Minu laps on minuga koos väga aktiivne ja seltsiv ja teretab võõraid ja lehvitab vöörastele lastele ja kui me mänguväljakul või mängutoas käime siis alati läheb vöörastega kohe seltsima. Kui lasteaeda esimest päeva läksime siis õpetajad ütlesid ka kohe, et kena julge poiss.
Nüüd siis on käinud lasteaias juba 1,5 kuud umbes. Laps ise on ülirahul ja räägib, et mängib kõigiga koguaeg, aga õpetajad ütlevad, et laps seisab päevläbi nende kõrval ja ei taha teiste lastega mängida üldse.
Kuidas ma saan teda julgustada, sest laps ise arvab, et kõik on ta sõbrad ja nendega on lahe mängida, aga reaalselt ta ei mängi kellegiga. Seisab või istub terve päeva õpetaja kõrval ja räägib õpetajaga.
Õpetajad veel ütlevad, et ta on ainuke kes niimoodi omaette hoiab, et isegi teised uued lapsed on mängukaaslased juba leidnud.
Samas kui ma jälle lapsega kuskil olen siis ta on väga seltsiv. Isegi lapsele järgi minnes ütleb õpetaja, et päeval ta nii aktiivne pole kui minuga.
Mind teeb see õnnetuks, et laps on lasteaias omaette ja teised kõik mängivad ilusti
Teie kirjast saan aru, et laps ise on lasteaias väga rahul ning kõikjal, kus te koos käite on ta aktiivne ja seltsiv. Õnnetuks teeb teid õpetajate tagasiside selle kohta, et laps on päeval õpetajate kõrval ega mängi teistega.
Kirja põhjal ei paista lapsel olevat vajadust, et te teda julgustama peaksite. Laps ei väljenda ei sõnade ega käitumisega, et tal probleem oleks. Probleemi väljendavad kirja põhjal vaid õpetajad. Üldiselt tasub usalda laste erinevaid vajadusi. Kui teie laps on hetkel sel viisil lasteaias rahul, siis ei näe ma põhjust, et midagi muuta või eraldi ette võtta. Mõni laps tahab mõnes seltskonnas olla vaatleja ja mõnel võtab aega, et mängudesse siseneda või sõbrasuhteid luua. Mõned muusikaõpetajad usaldavad näiteks täielikult seda, kui laps ei tee pikka aega midagi kaasa ja lihtsalt istub tunnis. Kogemused näitavad, et need lapsed vajavad just sel viisil aega, et kohaneda ja muusika endasse lasta. Parajal hetkel tahavad nad ise kaasa teha ning siis teevad juba väga hästi ning on näha, et nad on omal viisil õppinud ka sel ajal, kui nad väliselt ainult istusid. Kolmesed lapsed alles hakkavad teistega tõeliselt koos mängima. Väikesemad lapsed mängivad kõrvuti mitte koos. Erinev käitumine on normaalne, kuid tähele tasub panna lapse emotsioone ja seda, mida ta ise lasteaiast räägib.
Kui lapsel on probleem, siis on kõige abistavam viis lapse kuulamine ja tunnete peegeldamine, et laps võiks ise oma tundeid tundma õppida, probleemi paremini teadvustada ja vastavalt vanusele ka lahendusi otsida. Teie lapsel aga ei tundu olevat probleemi. Seega võite jätkata kõike seda, mida teete ja usaldada, et teie laps väljendab teile, kui on probleem. On muidugi hea, et õpetajad annavad tagasisidet, kuid kui te näete, et laps on tegelikult rahul ja tegus, siis pole veel põhjust, millegi muutmiseks ning võib anda lapsele aega ja usaldada tema viis lasteaias olemiseks.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
