Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: mure 7- aastase poisi pärast

murest murtud
Külaline
Postitatud 22.03.2013 kell 10:02
Olen väga mures oma poja pärast. Sai alles 7, käib lasteaias. Iseenesest talle meeldib lasteaias käia, selles suhtes läheb sinna hea meelega aga hommikuti, kui minekuks läheb, siis hakkab köhima, nagu tahaks oksendada. See ilmselt mingi psühholoogiline asi? Kui küsin, kas on paha olla, vastab ei. Seda ei juhtu küll iga hommik, kuid ma tunnen, et see jama hakkab mul juba endal tervisele. Üldiselt on ta selline kinnine poiss, võõrastega väga jutustama ei kipu. Ka kasvatajad ütlevad, et on selline tagasihoidlik. Samas kõik mis vaja teeb kenasti ära ja teiste lastega on väga head suhted. Kuhu ma peaksin temaga pöörduma või mida tegema?
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 23.03.2013 kell 17:18
Olete mures oma lasteaias käiva poja pärast, kellel tekivad hommikuti, kui hakkate aeda minema, kehalised sümptomid/reaktsioon- köhimine, justkui tahaks oksendama hakata. Kuna laps ei tunne end samal ajal halvasti (ei ole paha olla), arvate ise, et tegu võib olla psühholoogilise reaktsiooniga.
Kuigi taolist köha ei esine igal hommikul, tunnistate, et olukord mõjutab siiski juba teie enda tervist ja heaolu- võib seega järeldada, et olete emana väga murelik.

Kuna lapsed ei oska oma pingeid, millega elus kokku puutuvad, sõnadesse panna- rageerivadki nad pigem psühhosomaatiliste reaktsioonidega, nagu pea- ja kõhuvalud, väike palavik, pisted südames, iiveldustunne, kõhulahtisus jne.
Nii et vanemate jaoks võiksid taolised sümptomid küll olla signaaliks, et lapse elus ei ole kõik tasakaalus, ta vajab abi.

Pinged, millega lapsed oma elus kokku puutuvad, võivad olla väga erinevad - noorema õe/venna sünniga toimetulekuraskused; kohanemine lasteaia nõudmistega, eraldumine emast lasteaeda minnes, kiusamine rühmas; muutustused vanematevahelises läbisaamises; lahutus; kolimine; pereliikme haigestumine, surm jne jne. Ühesõnaga- kogu lapse elu on täis kohanemist uute (ja keeruliste) olukordadega ja sõltub lapse paindlikkusest, isiksuse eripärast, teda ümbritsevate täiskasvanute mõistvusest ja toetusest, kuidas ta nendega hakkama saab.

Kirjutate, et teie seitsmeaastane poeg on oma loomult kinnine ja tagasihoidlik, samas saab teiste lastega hästi läbi ning kasvatajatel temaga rühmas probleeme ei ole. Siin võib ka olla üks märksõna teie lapse käitumise mõistmisel (antud juhul okserefleks, köhimise tekkimine lasteaeda minekul)- tema isiksuse eripära ehk kaasasündinud temperament.

Meie temperamenditüüp määratakse juba enne sündimist. Inimene saab siia ilma tulles kaasa ainulaadse koguse iseloomuomadusi, mis juhivad tema käitumist ja suhtumist ümbritsevasse. Juba väikestest lastest on näha, kui erineval moel nad suhtuvad elusse, uutesse asjadesse ja olukordadesse.Temperament on inimese personaalsuse kõige püsivam tahk. Temperamendi osad on näiteks: aktiivsus, tundlikkus, kohanemisvõime, järjekindlus, häiritavus, rütmilisus, ähenemine-taandumine, intensiivsus. Igal temperamenditüübil (koleerik, sangviinik, melanhoolik, flegmaatik) on need osad erinevalt esindatud ja mida kinnisem on isiksus, seda enam on oodata, et ta reageerib kehaliselt.

Igatahes võiksite mõelda ja võimalusel uurida ka lapselt, millal teie poolt kirjeldatud psühhosomaatilised reaktsioonid tekkisid. Nende põhjus võib peituda rühmas lastevahelistes suhetes, läbisaamises kasvatajaga, edu-ebaedu elamustes; teisalt kindlasti mõelge oma peresuhetele- lapsed reageerivad tugevalt vanematevahelistele pingetele; kas ehk lähisugulastel on toimunud elusündmusi, muutusi, jne.

Lapsega võiksite rääkida rahulikult, kuulates teda aktiivselt. Nii tajub laps teie siirast huvi, mittesüüdistavat hoiakut ja tasapisi tema poolt öeldut ümber sõnastades julgustate te teda avama oma mure tegelikku põhjust. Aktiivsest kuulamisest saate lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kui laps on kuulatud ja mõistetud, peaksid ka ta kehalised sümptomid taanduma hakkama. Mida üks laps vajab, ongi mõistvad vanemad, soe psühholoogiline kliima kodus ja arusaajad täiskasvanud väljaspool kodu (lasteaed, kool) ning head suhted eakaaslastega.

Kui tekib ikkagi vajadus väljastpool abi otsida, võiksite alustuseks konsulteerida perearstiga, kes teid vajadusel ka psühholoogi poole oskab suunata.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!