poiss on mul 4 aastane, käib lasteaias. tahab sinna minna teistega mängida. Aga kui neil hakkab lõuna tudumine siis minu poiss sellest vaimustuses pole. voodisse minekul streigib ja ütleb et tema tekki ja patja ei taha, tihtipeale lendavad need voodist välja ja hakkab siis häält tõstma ja kasvatajale vastu. Muinasjuttu vahest kuulab, vahest mitte. Kaks kasvatajad on vahest mõne nipiga poisi magama saanud aga just ühe kasvatajaga see magama minemine ei õnnestu. Olen käinud seal ukse taga kuulamas, kuidas siis keegi mida räägib, kuidas käitub. Juhtusin kuulama kuidas poiss küsis kasvataja käest mänguasja, kasvataja vastas et ei saa, poiss ikka küsis et palun mänguasja, mille peale kasvataja vastas heakene küll. Minu jaoks tähenas see aga seda et mu poeg sai kasvataja üle võitu. ja lihtsalt hakkas kasvatajat ära kasutama. Selline triangel ja kisa kestis seal üle poole tunni kuni ma otsustasin et peaksin sekkuma, sisse minnes istus poiss voodiäärel ja tegi kisa. Lapse juurde minnes ta mind enam ei kuulanud. proovisin ja üritasin maha rahustada aga kasu ei miskit. Otsustasin siis lapse sülle võtta ja temaga riidekappide juurde minna, aga laps oli endast väljas ja otsustasin ta riide panna ja koju viia. koju tulles rahustasin ma ta maha ja kella kahe paiku laps tudus ilusti mu kaisus. Nüüd siis tõttan uuesti lasteaeda ja üritan poisi seal tuttu panna. Kodus ta meil läheb lõuna ajal ilusti magama, mitte mingisugust probleemi pole...aga miks nagu lasteaias magamine ei õnnestu, sellest mina aru ei saa...Palun teie abi.
Saan aru, et olete mures, kuna üldiselt lapsele lasteaias meeldib, kuid seoses magamisega on probleeme. Teie kirjast jääb mulje, et ühe kasvatajaga on justkui võimuvõitlus ja teiste kasvatajatega õnnestub magamine paremini. Kirjast ei selgu, kas ja kui palju olete kasvatajatega suhelnud sel teemal ja kas olete teinud kokkuleppe, et käite oma poega lasteaias magama panemas. Kirjast ei selgu ka see, kui kaua probleem on kestnud.
Kõige parem on kui lapsevanem ja kasvataja teevad koostööd. Koostöö võiks alata sellest, mis on lasteaias hästi ja mis toimib teie arvates. Te võiksite rääkida, miks olete mures või peegeldada kasvatajale tema muret. Teie tunnete oma last kõige paremini ja seetõttu võite õpetajale rääkida oma lapse vajadustest. Te võiksite kuulata, kuidas näeb olukorda kasvataja ja milline plaan on temal. Teie võite kirjeldada, mis töötab kodus teie lapse puhul hästi. Aidake kasvatajal koostada plaan, kuidas aidata teie pojal kohaneda lasteaias magamise või puhkamisega nii, et ka teiste laste vajadused rahunemise järele saaksid rahuldatud. Võite jälgida, et te ise kasvatajaga võimuvõitlust ei alusta, mis kipub tihti väljenduma selles, et üks teab, mida teine valesti teeb.
Koostöö võiks toimuda ka lapsega. Laps peaks kuulma, kelle ja milline vajadus on see, et ta lõunal kõva häälega ei räägiks. Laps kuulab paremini, kui ta kuuleb reeglite asemel täiskasvanute vajadustest. Lapse pingeid aitab vähendada see, kui kuulate koos kasvatajaga tema vajadusi. Võite mõelda koos erinevaid ideid, kuidas probleemi lahendada. Ideede mõtlemise protsess võib olla ka mänguline ja lõbus. Pärast valite nendest välja lahenduse, mis sobiks nii kasvatajale, teile kui ka lapsele.
Ühe võimalusena võib vahel aidata see, kui laps saab otsustada, et võtab mingi kindla oma asja kaissu ja võib olla voodis ka ilma magamiseta. Laps nõustub sel juhul näiteks mitte segama teisi lapsi ning kasvatajat, kes loeb muinasjuttu. Mõni laps vajab tunda, et ka tema tahtmine on kuuldud ja sel juhul on tal kergem aktsepteerida ka teiste vajadusi. Magamine ei peaks kindlasti toimuma võimuvõitlusega. See on lapse vajadus ja tal on vaja aidata piisavalt rahuneda. Rahunemist soodustab kuulamine, vajaduste märkamine, mõistmise väljendamine ja selged piirid. Oluline, et lahendused sünniksid heatahtlikus koostöös.
augusti kuus hakkas meil lasteaed pihta ja hakkasid ka probleemid. lasteaias on see kõige "raskem" rühm. Kahe kasvatajaga oleme juba eelmise aasta lõpust ja üks alles augusti keskpaigast. Üks kasvatajatest on mulle terve aasta rääkinud et peaksin lõuna ajal lapse aias ära võtma, koju magama viima. et nimoodi poole päeva kaupa teda ainult lasteaias hoidma, aga minu töökoht ei paku sellist võimalust kahjuks, ja elada on ju vaja. Nüüd see sama kasvataja küsib kogu aeg et kas keegi tädi või mu vanemad saaksid lõuna ajal mu last vaadata ja siis kolmeks lapse aeda tuua. Vanemad on mul surnud ja tädikest mul ka pole. Tunnen kogu aeg kuidas kasvataja mu last üritab lasteaiast emale saada, nagu üritaks probleemist vabaneda. Teine kasvataja seevastu välistab selle lõuna ajal lasteaiast ära viimise kuna tahab veel võidelda ja lõpuks poisi mul lasteaias tuduma saada. oleme suhelnud kasvatajatega sellel teemal väga palju, kui nad on pakkunud välja et poisi läheksin magama panema siis olen sellega ka nõustunud. olen käinud 2 korda. mõlemal korral pole see õnnestunud. eelmisel reedel käisin, laps püsis mul vaikselt süles ja vahepeal niheles, tahtis üht ja teist asja aga üldjoontes suutsin teda vaikselt hoida aga magama ta ei jäänud. otsustasin ta siis koju tuua, ja kodus jäi magama kusagil 20 minutiga,
Kokkulepe jäi ka see et esmaspäeva hommikul võtan lapse varem üles et äkki see aitab magama jääda. täna siis võtsingi. viisin aeda ja lõuna ajal oli laps väsinud aga ta ei suutnud uinuda. oli olnud väga väsinud, silmad paistes pea. aga ei suutnud uinuda....ma emana lihtsalt ei saa aru miks tal on raske uinuda... kasvataja soovitab lapsega psühholoogi poole pöörduda. aga ma lihtsalt ei tea mida teha....ma olen lapsega rääkinud et kui ei taha tududa siis olgu tasakesi... minu mees arvab et kasvataja pole suutnud end kehtestada ja seetõttu lapsed ei allu ka korrale.
juhataja eelmisel aastal ütles mulle et kui lapsel uinumisega probleeme, äkki annaks ma lapsele rahustavat rohtu või jooki, see aga sokeeris mind väga....ma ei hakka 4 aastasele hakata midagi manustama...
Nüüd saan aru, et olete sel teemal kasvatajate ja juhatajaga juba pikka aega suhelnud. Olen teiega nõus, et rahaustava rohu ja joogiga ei tasu kiirustada. Lapse mitte magamisel on siiski mingi põhjus ning ravimi andmine, eriti, kui kodus ei ole uneprobleeme, viib lihtsalt probleemist mööda. Tõenäoliselt saab sellist olukorda lahendada ka lihtsamate nippide või pingeid vähendava suhtlemisega. Kuna ütlete, et teil ei ole aimu, miks laps ei maga, siis julgustan teil küll pöörduda lastepsühholoogi poole. Kui teil on huvi ja võimalus, siis miks mitte. Psühholoogide poole ei pea pöörduma ainult siis, kui on väga suur mure. Pöörduda võib ka selleks, et konsulteerida ja infot küsida.
Kirjast ei loe ma välja, kas keegi on last aktiivselt kuulanud. Jääb mulje nagu ei oleks. Minul tekib kohe küsimus, et mida laps räägiks, kui teda aktiivselt kuulata? Aktiivne kuulamine ei tähenda küsimuste küsimist, seletamist, julgustamist ega keelitamist. Selle peale läheb tavaliselt laps lukku, ega räägi midagi. Rääkima hakkavad lapsed siis, kui näiteks ta ei lähe voodisse või ei taha vaikselt pikali olla ja täiskasvanu läheb ta juured või läheb lapsega teise tuppa, et mitte teisi segada ning lihtsalt peegeldab tema käitumist ja tundeid. Näiteks võib alustada olukorra hinnanguvabast kirjeldusest: "Praegu on uneaeg, kõik lapsed on sel ajal vaikselt voodis. Sa ei taha pikali olla, viskad teki maha ja istud voodis. Sa ei taha pikali olla." Laps võib selle peale noogutada või midagi öelda täpsustuseks. Siis võib proovida lapse kogemust ja tundeid edasi peegeldada vastavalt sellele kuidas laps on või käitub või mis ta ütleb: "Sa ei taha siin lasteaias magada. Sulle ei meeldi see voodi." Kui anda lapsele mõista, et tema kogemust mõistetakse ja anda talle aega, siis hakkab laps rääkima edasi ja täpsustama. Ta võib ümber lükata selle, mida enne peegeldati. Ta võib öelda näiteks, et voodi meeldib küll, aga talle ei meeldi, kuidas teine laps teda vaatab, või midagi hoopis muud. Aktiivset kuulamist tasub teha pikalt ja rahulikult ning vältida selgitus ja lohutusi. Tõeline põhjus võib kooruda välja alles hiljem. On olnud juhuseid, kus laps kardab väikest täppi laes või juhet seinal, sest see meenutab mõnest muinasjutust või multikast midagi ohtlikku, või on hoopis midagi õpetaja juures talle ebameeldivat. Laste himude peale on täiskasvanul endal tihti raske tulla.
Ma saan aru, et kasvatajad on pakkunud hulgaliselt erinevaid lahendusi, kuid kirjast ei selgu, mis on põhjus, mis on lapse vajadus. Lapse käitumisel või hirmudel on alati põhjus. Kunagi ei tasu liiga kergelt suhtuda lapse poolsesse põhjusesse. Seda tasub võtta tõsiselt ja kuulata põhjalikult. Ning seejärel, kui laps on kuulatud ja tunneb, et ta on teiste poolt mõistetud, alles siis tasub hakata erinevaid võimalusi lahenduseks otsima. Laps võiks ka ise pakkuda oma variante, ning kõigile osapooltele sobiv lahendus võiks minna käiku. Seda võib siis katsetada ja vaadata, kas toimib. Vahel on vaja hakata uuesti kuulama ja kirjeldama olukorda ning kogu protsess käib vahel mitu korda, enne kui tõesti sobiv lahendus leitakse. Selline kuulamine võib tunduda ajamahukas, kuid tavaliselt on peale seda pikaks ajaks suhe lapsega parem ja probleem kadunud. Vahel võib põhjus olla nii peidetud ja alateadlik, et tõeline põhjus ei pruugi välja tulla, kuid tihti kuulamise protsess ise tõstab lapse turvatunnet ja vähendab pinget ning probleem väheneb ainuüksi kuulamise tagajärjel.
Kui tahate kuulamise kohta rohkem teada saada ja seda harjutada, siis soovitan Gordoni perekooli või Th. Gordoni raamatut "Tark lapsevanem". Ka kasvatajatele tehakse suhtlemisoskuste koolitust "Õpetajate kool", kuid teie saate teha vaid oma osa. Võite konsulteerida ka meie keskuse nõustajatega silmast-silma. Samuti võite siia kirjutades veel küsimus esitada või oma kogemusi jagada.
nüüd on laps püsinud vaikselt lõuna ajal..eile sain positiivse vastukaja...oli hea meel...aga täna oli jällegi negatiivne, kogu aeg selle ühe ja sama kasvatajaga...
Hakkan juba üha enam arvama et pean oma praegusest tööst loobuma ja mujale kandideerima , kuna lastaiaga on teatavatel päevadel probleem. Töötan praeguses töökohas ka nädalavahetustel, samas mõtlen kas laps seetõttu ei maga et ma käin tööl ja alati ei ole laste jaoks olemas kui neil on vaba päev. Aga mul on 12 tunnised tööpäevad. Ma olen võtnud nüüd lapse enne 7 üles aga ikka tal uinumisega raske ja õhtul kui koju tuleb siis tal on silmad väsinud, ja tean et ta on magamata. Ma lihtsalt enam ei oska.
Kas märkasite, mis oli teisti nendel päevadel, kui laps vaikselt püsis? Kas tegite ise midagi teisiti?
Saan aru, et probleemid on just ühe kasvatajaga. Sel juhul ei ole tõenäoline, et teie töökoha vahetus probleemi lahendaks. Pigem tasub proovida aktiivset kuulamist ja õpetaja vajaduste hinnanguvaba väljendamist. Kui laps ei saa magada ja on ise väsinud, siis on tal vaja aidata tal pinget maha võtta. Akti
Mõnda aega võib proovida ka seda, et mitte pöörata tähelepanu lapse magamiseteemale - kuulata, kui laps tahab rääkida, kuid mitte anda sellele emotsionaalset tähelepanu. Tehke kasvatajaga kokkulepe, et ta otsiks iga päeva kohta asju, millest emale head rääkida. MIda laps tegi rõõmustavat? Vahel jäävad lapsed probleemidesse kinni, kuna see on kindel viis, kuidas tähelepanu (ka negatiivset) saada. Kui laps hakkab saama piisavalt tähelepanu muude asjade tõttu, siis võib väheneda probleemne käitumine.
täna mul oli laps lasteaiast kodus,kuna märkasin et ta eile köhis...laps oli vaikne rahulik mul kodus, ainult paaril korral pidin teda keelama, tegeles ja nokitses oma asjadega....käisin lõunaajal arenguvestlusel(sellel ajal oli laps naabri juures) ja mitte ühtegi kaebust ei tulnud, oli rahulikult, naabritüdrukuga olid nad ilusti mänginud. lasteaiast tagasi tulles läksin võtsin lapse, andin talle õune panin ilusti voodisse, toa ukse kinni ja laps jäi tuttu ilma et ma peaks seal toas ootama millal ta magama jääb....see oli minu jaoks esmakordne saavutus, mille üle olin väga väga õnnelik sest ühtegi keelamist ma talle tegema ei pidanud, ja ta oli nii vaikselt ja rahulikult seal. ja nii meie päev kulges....
Ma üritan olla kodus rahulik ja mitte närvitseda iga probleemi pärast.
