Tere! Mure suur ja ei oska enam midagi teha.. Asi selles, et poiss läheb septembris kooli, terve aasta aga oleme üritanud talle õpetada lugemist, ennem sõpradega õue ei lähe kui natuke loeb jne. Senini ajab sassi tähti n, m, b, d, g ja ei loe sõnu kokku. Lühikestega saab hakkama enam vähem, kuid kui sõnas juba 5 tähte ja rohkemkokku ei loe. Küll üritab veerida ja ennast kuualata, kuid ikka.. lõpp tuleb välja, algus meelest läinud. Ma lihtsalt enam ei oska, proovime küll mänguliselt ja tänavasiltidega kuid ei aita. Samas arvutamine on tal tõsiselt hea ja teeb seda ilma mõtlematta. Kui lasteaias käis haridusametnik rääkimas, öeldi et laps peab oskama tähti ja ühe, kahe silbilisi sõnu, siis olin rahul, kuid nüüd kooli koosolekul öeldi, et laps peab oskama soravalt lugeda, kuid ta ei oska, veerib ühte sõna ikka pikalt. Mida teha, täiesti nõutu olukord on. Lisaks kuidas lapsele selgeks teha need tähed, ilma et sassi ajaks.. Ennemalt oli tal sama probleem sinise ja rohelise värviga, mille kallal nägime 2 aastat vaeva. Poiss ise aktiivne ja tore ja igati tark, ainult see lugemine.. palun abi!
Olete mures lapse lugemisoskuse pärast. Tundub, et lapski on teie ärevusse nakatunud, ja see kindlasti takistab õppimist-omadamist. Nii et esimene asi, mida saate teha lapse ja ühtlasi ka iseenda aitamiseks, on lõpetada muretsemine ja survestamine. Jõu kasutamine loob alati vastasjõu. Nii et mida enam te pressite, meelitate, selgitate jne, seda suurem on lapse vastumeelsus.
See on üldisem inimlik psühholoogiline eripära, et kui miski asi pakutakse välja laadis: kui sa teed seda, siis saad seda, on see manipuleeriv, viimane aga riivab inimlikku eneseväärikust. Igal inimesel, sh ükskõik mis vanuses lapsel on hädavajalik kaitsta oma väärikust, oma psühholoogilist ruumi, oma iseotsustamisõigust. Tegevus, milleks inimest survestatakse, muutub reeglina vastumeelseks. Küll saate lapsele endakohaselt rääkida, mis teile muret teeb ja mismoodi te tahaksite, et oleks. Ehk on ka lapsel endal mõni idee, kuidas ta tahaks, et kodune lugemaõppimine käiks.
Kirjutate, et poiss on igati aktiivne, tore ja tark, see peaks ka andma kindlust, et poiss ühel päeval tõesti ludinal loeb. Samas on loomulik, et laste lugemaõppimise tempo on erinev. Sorava lugemise nõudmine juba enne kooli ei kõla mõistlikult. Kool ongi õppimise koht.
Võiksite mõelda ka selle üle, kas koduses olukorras või suhetes on midagi sellist, mis võib lapsele pinget ja segadust tekitada - ka see võib õppimisprotsessile kirjeldatud moel mõjuda. Ka on oluline jälgida, kas laps saab piisavalt teie tähelepanu ja emotsionaalset lähedust. On päris tavaline, et näiteks koolilapse õpiedukus on seetõttu madal, et see on tema ainus võimalus saada vanemlikku hoolt ja kontakti.
jah, paraku on meie peres veel teine laps, 3 kuune, kellega tegeleme palju, seetõttu olen üritanud suuremale rohkem tähelepanu pöörata kuid vb mitte piisavalt. Suvi tulekul ja katsun veidi siis vabamalt võtta ja vb rohkem mängulisemalt, lahendame koos ristsõnu vb ja pisike lugemine tänaval? Üksipoodi saata vbkoos kirjakesega?
Jah, on väga hea, kui kasutate kõiki mängulisi elu poolt pakutud võimalusi tähti uurida ja sõnu kokku lugeda. Kuid väga oluline on, et laps saaks teie täit tähelepanu ka muul moel kui lugemaõppimise kaudu. Ehk on võimalik väike beebi vahelgi nt tunniks ajaks issi või vanaema hoolde jätta ja teha koos pojaga midagi toredat.
Lapse õppimist võib takistada ka see, et tal on suur hirm, et teda ei armastata, ei panda tähele - kuna nii palju tähelepanu on paratamatult väiksema lapse peal. Konkurents ja armukadedus õdede-vendade vahel on loomulik, seda ei ole võimalik eemaldada, aga seda on võimalik vähendada, andes suuremale lapsele mitte vaid sõnalisi (sina oled ka kallis!) vaid ka käitumuslikke sõnumeid, mis kinnitavad, et issi-emme jätkuvalt armastavad ka teda.
