Tere. Mul on probleem lapse kasvajatajatega.
Laps on 3 ja poole aastane, hästi energiline, räägib vähe, üksikuid sõnu ja omas keeles rohkem.
Rühmas on enamus lapsed väga rahulikud, ainult minu laps on siis kes ei taha eriti sõna kuulata ja vahepeal on ka lõunaunega probleeme, ei jää magama.
Kasvatajad käisid enne minuga rääkimist juhatajaga rääkimas, et mida teha, kuna laps ei taha magada lõunal ja ütlevad et nad on kurnatud minu lapse pärast.
Kasvatajad arvavad et ma peaksin lapsel hakkama lõunal järel käima, aga ma käin tööl ja see pole võimalik.
Mis ma peaksin ette võtma, kui kasvatajad väidavad et nad on kurnatud?
Ehk oleks kõige mõjusam teha koostööd, seda nii oma lapsega kui ka lasteaia õpetajatega.
Laiemalt võttes on magamajäämine väikelapseeas tihti problemaatiline, seda enam siis võõras kohas. Kui laps kodus kenasti magab, peaks uurima, mis on see, mis takistab magamist lasteaias. Oluline on ka, kui kaua on ta lasteaias käinud, kas praegu on alles harjutamise aeg (sel juhul paljud lapsed teevadki nii), või peaks laps olema juba harjunud – sel juhul tuleb võimalikke muid muutujaid otsida. Kui laps mõnikord magab lasteaias, ja teinekord jälle mitte, siis on mõtlemiskoht, mis veel lapse lähiümbruses on muutub, et ta muudab oma käitumist.
Laps võib reageerida mittemagamisega lasteaias ka mingite muutuste peale kodus, või kui mingid rutiinid on muutunud (kodus või lasteaias) või käituvad kasvatajad-õpetajad lapse jaoks kuidagi teisiti. Ühe sõnaga, oleks vaja uurida, mille peale laps reageerib sel viisil. Püüdke teha kasvatajatega koostööd: väljendage arusaamist, et nad võivad tunda ennast häirituna, kui kõik lapsed lõunal magavad, aga üks mitte, ning tehke ettepanek koostööks. Uurige neilt, millised kogemused neil on samalaadselt käituvate lastega, kas neid on võimalik ka teie lapse puhul kasutada – nemad on ju ikkagi oma eriala spetsialistid, kindlasti on neil oma arvamus ja kogemused, millest võiks tulu tõusta. Ehk on nad teie palvel nõus jälgima, millal laps paremini magama jääb – kui selle jälile saab, on hõlbus kasutada just neid käitumisi-tegevusi, mis lapse uinumist soodustavad. Vastasseis kasvatajatega ei vii kindlasti lahenduseni.
Teie omakorda saate kodus lapse kuulamise kaudu uurida, mis last segab lõunauinakut tegemast. Ilmselt teeb lapsele muret miski, mida ta kurta ei oska (kirjutate, et laps räägib vähe), aga välja selgitama selle peaks, et aidata last – esmane probleem on ikka temal, mitte kasvatajatel.
Kui soovite last mõista, tuleb võtta aega tema kuulamiseks ja lapsele keskenduda. Isegi kui lapsel pole palju sõnu, on see võimalik, sest sõnad on ju teil olemas. Võtke õhtul see aeg, ja rääkige lapsele oma murest. Nt: õpetaja ütles, et sa täna ei maganud lõunaund. Ma olen mures, kui sa ei maga, sest siis oled sa õhtul liiga väsinud ja ei jaksa mängida. Sulle ei meeldi lasteaias magada. Sul ei tulnud und ja õpetaja riidles sinuga, sulle ei meeldi riidlemine, siis läheb uni täitsa ära. Sa tahaksid hoopis kodus magada. Sulle meeldiks, kui mina oleks sinu juures... Jne. See oli nüüd minu fantaasiarida, teie püüdke lapsele pakkuda kõiki neid ideid, mis teil vähegi seoses lapse mittemagamisega tekivad. Kui saate lapsega hea kontakti, kui laps tajub, et teil ei ole kavas temaga pahandada, vaid lihtsat asja arutada ja last mõista, siis ilmselt saate ka lapse „omakeelseid“ vastuseid, pearaputusi või noogutusi. Samal moel saate uurida, kuidas laps tahaks, et oleks – et ta uinuda saaks.
Osati võib probleem aga olla ka selles, et laps on kuskilt noppinud signaali, et kui ta ei maga, siis ta saab juba lõunast emmega koju minna. See võib samuti olla lapse seesugust käitumist alalhoidev põhjus. Kui nii, siis saab lapsele talle mõistetavas keeles rääkida sellest, et emmel on vaja kindlasti tööl käia, kuid äkki on võimalik teha nt üks lasteaiavaba või ka poolik päev.
