Tere.
Mul on järgmine probleem: Mul on 14 aastane tütar kes peseb koguaeg tal on puhtuse foobia või kuidas seda nimetada.Algas see kuskil detsembrist. Arvan ,et sellest kui ta vahetas klassi ja seal klassis on üks tüdruk kes pidi olema väga räpane .Ja kui see tüdruk ta vastu läheb siis see mustus kandub talle üle.Talle tundub ,et kõik on mustad ta vahetab koguaeg oma voodipesu rätikuid kannab riideid päeva ja paneb pesumasina kuigi ei ole määrduned ja ei higista tal meil on pidev pesude pesemine. Vahetab voodipesu päris tihti keegi ei tohi tema voodis istuda siis see määrdub.Siis ta koristab ja peseb oma tuba põrandat pühib tolmu peseb uksed seda ta teeb kogu korteris võtab oma toast tolmu peseb arvuti klavjatuuri kõik asjad mis toas on ja saab lapiga pühkida. Selleks kasutab ta puhastuspastat aru sain seda sellest et uksed olid käega tõmmates valge pulbriga koos.Mingi aeg ei saanud ta kodus õppida ka sest õpikud olid niinimetatult mustad ja laud sai ka mustaks koolikotti pesi ka ja siis ta ei õppinudgi.Sellest sai ta mingil hetkel aru kui tobe see õpikute värk on ja hakkas jälle kodus õppima.Seda õppimise asja ma algul ei teadnud kui ta ise rääkis. Kui ta iga päev peale kooli põrandaid pesi hakkasin lõpuks riidlema ,et mis sa pesed siis ta hakkas seda märga põranda lappi peitma. Ma olen sellest pesemise asjast nii väsinud ja täitsa ummikus ,et ei tea mida teha mingil hetkel ta lubab seda mitte teha ja siis hakkab otsast. Algul isaga riidlesime nõtlesime ,et niisama peseb aga nüüd tundub ,et tal on vist mingit abi vaja ,sest ta ei saa sellest üla. Meil on kodus päris palju tülisid sellepärast olnud,siis oleme mõelnud ,et riidlemine ka ei aita küll tal see üle läheb aga ei. Vahepel mõtlesin ,et äkki on klassi vahetusega seos,sest eelmises klassis teda kiusati ja need lapesd ei lõpetanud ja ta tahtis klassi vahetada. Oktoobris läka ta teise klassi üle. Seal saab ta klassikaaslastega hästi läbi ja kõik on korras.Need eelmisest klassist lapsed ikka hõikavad inetusi veel kooli peal aga ta on sellest üle. Ma ie tea kas seos selle pesemisega on see või algav puberteet ja läheb aegamööda üle.Palun andke nõu ,sest ole täitsa nõutu ega tea kuida käituda sellises olukorras.
Saan aru, et olete mures oma tütre käitumise pärast, kes on hakanud alates detsembrist puhtusele eriliselt suurt rõhku panema. Te märkate, et puhastamise ja pesemise peale kulub suur osa tütre ajast. Te näete, et keelamine ja tülitsemine olukorda ei muuda, pigem vastupidi. Teil on mitmeid mõtteid selle kohta, mis võiks tekitada teie tütrele probleeme (kiusamine koolis, algav puberteet), kuid te ei oska aidata. Olete otsustanud otsida abi väljast poolt kodu.
Olen teiega täielikult nõus, et sellise tõsise probleemi korral ei ole riidlemisest kasu ning kindlasti vajab ta spetsialisti tuge. Tõenäoliselt võib olla kasu ka ravimitest, kuid kindlasti on vajalik ka teraapia. Algav puberteet ja koolikiusamine võivad olla küll taolise käitumise vallandajateks ja seetõttu vajab teie tütar sügavat mõistmist ja abi. Kuna perekonna tugi sellise probleemi korral on väga oluline, siis soovitangi esialgu pöörduda pereterapeudi poole, kes vajadusel suunab edasi.
Eesti Pereteraapia Ühingu koduleheküljelt leiate nimekirja Eestis tegutsevatest pereterapeutidest ning saate valida oma kodukohale kõige lähema spetsialisti: http://www.pereterapeudid.ee/
Tegelikult on selliseid ja mõnevõrra erinevaid sundkäitumisi tänapäeval palju rohkem, kui esmapilgul paistab. Tavaliselt kasutatakse sundtegevust tugeva ärevuse maandamiseks. Ärevuse põhjuseid võib olla mitmeid. Teismelise iga on noorele inimesele tavaliselt väga õrn, haavatav ja keeruline aeg. Samas on see aeg, mis on eriliselt oluline iseseisvuse saavutamisel ja isiksuse arenemisel. See aeg on tavaliselt ka lapsevanematele keeruline ja ometi vajab laps üle kõige vanemate poolset mõistmist. Laps vajab, et vanemad mõistaksid, kui suured võivad olla need pealtnäha tähtsusetud probleemid. Laps vajab, et keegi kuulaks ja üritaks mõista ja mitte lahendusi pakkuda. Noored on selles vanuses hädas oma vastandlike tunnete sasipuntraga ja iseenda leidmisega. Seetõttu vajavad nad enda kõrvale inimesi, kellel on kannatlikkust kuulata ja lihtsalt olla olemas ning uskuda, et noor leiab ühel hetkel enda seest kõik olulised vastused. Noored vajavad aega ja privaatsust, et muutuda lapsest täiskasvanuks.
Tahan teid väga tunnustada, et te otsite abi ja tahate oma tütrele parimal viisil toeks olla. Väga suureks abiks on see, et te märkate, et sellises olukorras ei aita riidlemine ning on vaja otsida abi spetsialistidelt, kes taoliste probleemidega igapäevaselt kokku puutuvad.
Seega esimene samm võiks minu soovitusel olla pereterapeudi poole pöördumine ning siis vaadata, kas on kellegi abi veel vaja.
