Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: keskendumisraskus

teismelise ema
Külaline
Postitatud 21.11.2005 kell 15:20
Kelle poole pöörduda, kui teismelisel on tõsine keskendumisraskus? Võib istuda tundide viisi kodus laua taga, aga selgeks midagi ei saa ja tulemuseks ikka kolmed ja tegemata tööde eest kahed. Alailma mingi vihik kodus ja ei saa tunnis kaasa töötada, seetõttu lobiseb pinginaabriga, segab teisi. Ise ütleb, et ei märkagi, kui mõtted õppimiselt mujale suunduvad ja jälle tund aega midagi õppimata möödunud on. Tegemist 8.klassiga. Ehk oskate soovitada mõnda konkreetset inimest, kelle poole pöörduda?
Trip
Külaline
Postitatud 21.11.2005 kell 18:09
Soovitan koolipsühholoogi poole pöörduda. Tema oskab ehk kõige paremini aidata. Lapsele tuleb aidata iseenda elu ja ülesandeid paremini süstematiseerida. Hajameelsuse vastu: Mina ise olen ka hästi hajameelne, väga palju aitas kalendrisüsteemi loomine, kirjutan kõik asjad üles, mis vaja teha ja iga päev kontrollin ja teen ristikesed tahad, kui miski tehtud. Alustasin selle keska ajal, siiani toimibSmile
Keskendusmisprobleemid juba keerulisemad. Kas koolipsühholoog on muidu koolis olemas?
Ulrica
Külaline
Postitatud 23.11.2005 kell 11:50
Vanus ka muidugi selline, et kooliasjad on tagaplaanil, pea poisse ja muid mõtteid täis ja laiali otsas. Samas võib seal taga loomulikult olla ka midagi muud... meil koolis väga supper ja asjalik koolipsühholoog, kellega ikka aegajalt konsulteerin. Soovitan soojalt!
Vaike Kumari
Koolipsühholoog, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 23.11.2005 kell 23:16
Keskendumisraskusi esineb paljudel lastel ja ka täiskasvanutel. Põhjusi võib olla palju. Arenguhäired, stress, probleemsed suhted jne. Selles vanuses (8.klass) on noortel inimestel palju probleeme. Kes ma olen, kuidas leida sõpru eakaaslaste hulgas jne. Sageli armutakse selles vanuses ja tihti jääb see tunne vastuseta. Seega põhjusi on palju. Oluline on noore inimesega rääkida ja püüda temaga koos lahendusi otsida. Kõigepealt püstitage eesmärk, sest probleemist mõeldes pole võimalik lahendusi leida. Eesmärgi sõnastamisel on mõned reeglid: 1) on alati jaatavas vormis ( mõtlen, mida soovin, mitte, mida ei soovi, nt kuulan tunnis õpetajat, mitte, ei aja tunnis juttu), 2) konkreetne (keskendun ühele asjale, nt panen igal õhtul kell 21.00 päeviku järgi kõik asjad kotti) ja soovitavalt mõõdetav (hinnatav), 3) olevikus (mitte, homme hakkan õppima, vaid õpin iga päev kaks tundi). Sageli piisab eesmärgi sõnastamisest, et saada olukorras selgust. Edasi järgneb eesmärgi saavutamise vahendite otsimine. Head on kõik ideed, mis pähe tulevad, ka naljakad. Kui kõik ideed paberil, siis asuge tõsise valiku juurde, et leida need, mis kõige paremini sobivad selle eesmärgi saavutamiseks.
Kui asi siiski tundub keeruline, otsige abi psühholoogilt. Parim on loomulikult koolipsühhoöoog, aga kui sellist koolis pole, siis otsige seda keskustest ja ka mitmete suuremate maakonnahaiglate juures on nüüd psühholoogid.

1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.

1 lugeja arvab, et see vastus ei olnud abistav.

Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!