Suvel seisab meie perel ees kolimine kaugele Ameerikasse. Kui kõik laabub, plaanime sinna mõneks ajaks elama jääda. Sooviksin natuke ennetavalt uurida, mida peaks panema tähele, teadma, et osata toetada meie pere sügisest kooliteed alustavat poega. Esiteks on keskkond teine, teiseks on keel võõras, kolmandaks kooliminek iseenest on suur muutus. Kuidas teha kohanemine kergemaks?
Kas Eestis peab mõnele asutusele teatama, et kolimise tõttu laps siin kooli ei lähe? Koolikohustuse täitmist ju jälgitakse. Või piisab teatamisest sellele koolile, kuhu ta esialgu pidi minema (meie kodu ligidal)?
Teie pere ja teie pojal on tõesti ees suured muutused. Kohanemine mitme asjaga üheaegselt ei ole kerge ja väga hea, et mõtlete sellele juba ette. Eelkõige on tähtis, et ka teie ise hästi kohaneksite , tunneksite nii vähe ärevust kui võimalik ja looksite seeläbi kindlustunnet pojale. Hea, et saate minna juba suvel, enne kooliaasta algust ja igapäevaelu olulised asjad juba eelnevalt ära korraldada. Nagu te juba mainisite üksnes kooliminek on juba suur muutus perele, isegi kui see toimuks tuttavas keskkonnas. Nüüd siis on vaja teises kohas teha see uus keskkond tuttavaks lühikese ajaga. Poisile on kindlasti tähtis, et ta saaks kõikidele oma küsimustele, mis tal tekivad, vastuseid.
Kohanemisele aitaks kaasa, kui ta saaks suhelda võõras keeles juba varem. Kui olete end juba uues kodus sisse seadnud, siis leidke poisile tuttavaid, sõpru, kellega ta saaks koos olla ja end hästi tunda. Kergemaks teeks kohanemise, kui ta tutvuks enne kooli ka nende inimestega, kellega ta koolis kokku puutub. Seega, milliseks kujuneb kohanemine, oleneb suuresti sotsiaalsest keskkonnast, kuuluvustunde tekkimises, omaksvõtust teiste inimeste poolt.
Küllap tuleb teil olla valmis selleks, et ta igatseb taga ka vana tuttavat keskkonda, sõpru-mängukaaslasi ja teisi lähedasi, kellega siin harjunud oli. Küllap on võimalik nendega ka sidet hoida, kontaktis olla. Vahel mõjuvad hästi ka vanad head tuttavad asjad, mis loovad kodutunde võõrsil. Näiteks mõned lemmikasjad, tuttavad igapäevatarbed, pildid lähendastest jne. Ka need omavad kodunt eemal viibides emotsionaalselt olulisi väärtusi.
Ja lõpuks, tähtis on see, et pere ise oleks kokkuhoidev, üksteist toetav ja optimistlikult meelestatud. See on kõige olulisem toetus ja ressurss kohanemisrasksutega toimetulekuks.
Mis puutub asjaajamisse siin, siis kahjuks ei ole ma pädev ütlema, millised on formaalsused poja kooli asumisega mujale. Küllap saate pöörduda selles küsimuses kohaliku omavalitsuse poole, et saada oma küsimustele vastuseid. Tallinnas võib olla sobiv kohta ka Tallinna Haridusamet, kust saaksite küsida. Küllap on ka nii, et teie ametliku elukoha muutusega (kui te ei ole enam Eestis elanike registris), siis sellega seoses ei ole ka teie poeg enam siin koolikohuslane.
Soovin teile huvitavaid kogemusi kaugel maal ja kiiret kohanemist.
