Veerand läbi ja avastasin, et tüdruku hinded tunnistusel on väga kehvad, ainult 3 puru. Varem tal õppimisega probleeme ei ole olnud! Kogu aeg on ise hakkama saanud ja ma ei ole seetõttu tema kooliasjadesse kunagi sekkunud. Püüdsin temaga sellest nüüd siis tõsiselt rääkida. Alguses heaga ja lõpuks juba kurjaga. Ta isegi ei kuula mind. Läheb ära teise tuppa või välja. Ma ei tea mida teha, kontrollida järgmisel veerandil kogu aeg tema õppimist, keeleta väljaskäimised jne. Tal on üheksas klass ja lõpetamine ees!!!
Mul oli sama lugu. Avastasime, et poiss istub päevad läbi arvutis ja kui hindeid vaatasime e-koolist, siis selgus, et isegi kahed. Mingid online arvutimängud. Siis istusin poisi kõrvale ja rääkisin temaga. ise olin peaaegu paanikas, et äkki tuleb siit arvutisõltlane. Üritasin olla rahulik ja talle seletada, mida ma kardan. Siis kontrollisin umbes 2 nädalat tema õppimisi ka. Ja läks paremaks.
No üritasin mitte näägutada, vahepeal vist ikka kkukkus selle moodi välja, aga mitu jutuajamist pidasime küll maha sellel teemal.
poeg 5kl hüperaktiivne.hetkel ravi 4kuud . tuli koju tunnistusega puhta 2 meri ja ise väitis köik hinded korras.raske variant .ega koolis viitsi keegi jännata temaga ta võtab kogu tähelepanu endale.ka kodus on tal suhtlemisega probleeme.tal on kasuisa oma isast lahus 9a.eks see kõik mõju aga ta peaks oskama talitseda oma tundeid mida ta teha ei oska sütib kergesti põlema.peres pisike kasvamas eks alul oli armukade aga hakkab mööda minema.milliseid meetodeid kasutate karistamisel?kiitmisel?ta mul selline kes ütleb mul savi ja siis.arvan ka seda et on puberteet varajane.tahaks kooli vahetada aga ei julge,kui sama kõik kordub teises koolis siis ei tea kuhu silmad panna nii häbi aga laps sülitab otse näkku.karju vahel appi ,juhe nii koos et ei tea mida teha.käime psüholoogil .lodan et aastatega kasvab välja.
ma mõtlen karistuse all-ei saa arvutisse nädal suu sõnaliselt,mitte sakutades last või lüües kui ma last ei karista ja luban teha kõike mis pähe tuleb siis on küll nii et ma võin korterist välja kolida.12a oskab analüüsida tehtu üle kas on hästi või halvasti.esimene reaktsioon karistusele on see mul savi ,ükskõik.samas saab ta aru kui valesti tehtud oskab analüüsida tehtut,kui kogu aeg on üks kamm ma arvan ei suuda isegi kõige rahulikum lapsevanem jääda tasakaalukaks.tean et tema tegemistes peab olema kogu aeg teadlik kontrollima õpiimist pöörama tähelepanu.kui ta ainult pingutaks!siin det kuus lubasin hea õppeedukuse juures saad kevadeks ratta see on ju minuarust piisav asi et pingutada.tal on hea pea võiks olla klassi parim aga kõik on risti vastu.
Veerand läbi ja avastasin, et tüdruku hinded tunnistusel on väga kehvad, ainult 3 puru. Varem tal õppimisega probleeme ei ole olnud! Kogu aeg on ise hakkama saanud ja ma ei ole seetõttu tema kooliasjadesse kunagi sekkunud. Püüdsin temaga sellest nüüd siis tõsiselt rääkida. Alguses heaga ja lõpuks juba kurjaga. Ta isegi ei kuula mind. Läheb ära teise tuppa või välja. Ma ei tea mida teha, kontrollida järgmisel veerandil kogu aeg tema õppimist, keeleta väljaskäimised jne. Tal on üheksas klass ja lõpetamine ees!!!
ehk on tüdrukul poisid peas,millest on tulnud õppeedukuse langus kas ta ise oskab vastata sellele küsimusele.kas oled ema ja sõbranna suhtes oma lapsega.te peate maha istuma ja rääkima.mina omal ajal lasin isa jutu ühest kõrvast sisseteisest välja ta oli mul ainult nime poolest isa oleks tahtnud et ta suhtleks minuga rohkem kui ta seda tegi.
Aga see arvuti ärakeelamine tundub talle ilmselt sama vastiku karistusena kui muud karistused. Ehk hullemgi. Aga põhiküsimus on ju selles, kas toimib või ei. Kui toimib ja hinded lähevad heaks, siis saab jalgratta. See peaks ju küll stiimul olema. See on küll hea, et tal pea lõikab.
see on ainuke lootus veel ehk viimane veerand võtab end käsile.kaalun ka kooli vahetamist siiani olen mõelnud et ei vahetaks kooli aga nüüd täiesti veendunud et tuleb see samm astuda.eks vahel on mõistus otsas küll ega kerge ole.laps käis uuringutel ja tulemused olid kõik korras.kui nägin haiglas üht väikest poissi kes ronis kui väike pärdik küll üles alla siis arvasin et minu lapsega pole lood nii hullud.jõuan uuesti tagasi karistamise juurde-hüperaktiivsele lapsele ütled ei see tähendab ei .mingeid kahe mõttelisi asju tema puhul ei ole,toon näite varastas poest jäi vahele-mis kas ütlen olid tubli poiss?kui sellele varguse eest peab lapsevanem käima välja pea 600 kui minu sisse tulek on 1200kr on ju see peaaegu 1k söögiraha mis ma pean ütlema lapsukesele, tubli!!!!!!kuskil peab piir olema.olen proovind heaga ei mõju,kui ikka teed kurjemat häält kui tavaliselt mõikab paremini.kass võetakse ka natist kinni ja pannake pahanduse hunnikusse!!!!!!
Hüperaktiivsete laste puhul on vanemate kannatus tõesti viimase piirini viidud. Ja ei olegi võimalik alati rahulikuks jääda ja see on loomulik. Siiski nõustun Kiisu arvamusega, et karistamine ei mõju. Võib küll mingiks ajaks kaduda meie jaoks soovimatu käitumine, kuid kannatavad lapse ja vanema suhted. Peamiselt kasutatakse karistamiseks millegi lapse jaoks olulise äravõtmist, keelamist, aga ka sakutamist ja karjumist. Siin tasub mõelda, et kuidas ma ise tunnen, kui keegi minu peale karjuks, lööks või midagi ära võtaks! Ma tunneksin süüd ja alandust, samuti tekiks trots ja eneseõigustus. Täpselt nii tunnevad ennast ka lapsed. Peale karistust võib laps mingi hetke isegi käitud meile sobival moel, aga trots ja alandus püsib ning vallandub ühel hetkel ikkagi (seda eriti murdeealistel).
Kui laps varastab, siis ei saa talle tõesti öelda "tubli" või "pole hullu". Parim viis on väljendada oma tundeid lapse sellise käitumisega seoses. Näiteks: "Mul on väga häbi/kurb/ebameeldiv/jm kui sa nii teed. Mul kulub nüüd palju raha, et seda kinni maksta."
Hüperaktiivse lapse kooliprobleemide puhul peaks aitama tihe kooli ja kodu koostöö. Nii nagu koduski, peavad ka koolis olema lapsel selged reeglid ja päevarutiinid. Vanematel tasub ise õpetajatega kontakti otsida ja aktiivsust üles näidata, sest õpetaja võib probleemi küll näha, aga tegeletakse ikka nende lastega, kelle vanemad ise kooli suhtes aktiivsed on.
Hea oleks üles otsida ka koolipsühholoog, kui ta muidugi koolis olemas on.
