Tere
Ei oska enam midagi teha, kuidas käituda sest 13 a poiss on läinud ülekät.
Koolis õppeedukus langenud märgatavalt,tundidest puudub põjuseta kui midagi küsid ei saa kunagi vastust millegile.
Ksimustele kus olid ? vastus kuskil.
Kelega olid? vastus kellekagi.
Miks koju õigelajal ei tulnud? vastus ei tea.
Peale kooli koju ei tulda kolatakse mööda linna ringi ja tehakse ei tea mida ja ei saagi teada kuna ei räägi midagi.Viimane jubedaim juhtum oli kui läks klassiõe sünnipaevale pidi kell 5 kodus olema kuid ei tulnud ( kuna elame linnast väljas siis saab koju ainult rongiga) ei olnud ka seitsmesel rongil, hakkasime helistama,vastu toru ei võta ootasime ära ka kaheksase rongi siis läksime juba linna otsima.
Lõpuks helistas ja kui me ta autopeale võtsim selgus et ta on veel alkoholi tarvitanud!
Mis teha,kuidas käituda endal mõistus otsas.
Tere,
Teie kirja lugedes tekib tunne, et tunnete end 13-aastase poja isana abituna. Olete püüdnud teha oma parima, kuid oodatud tulemusi ei näi olevat.
Teie poeg on 13-aastane. See on aeg kui lapsepõlve minapilt lööb pöördumatult kõikuma ning noor seisab vastamisi uute kasvuülesannetega. Kuidas loobuda lapsepõlverahuldustest ja lapsepõlvevanematest, kes seni on olnud kõige tähtsamad inimesed? Kuidas õnnestub oma elu ja tuleviku loomine- sõprussuhete, õppimise ja oma isiklike elueesmärkide seisukohalt? Nende uute väljakutsetega maadeldes satub noor ise kui ka tema ümbruskond vastakuti paljude muredega. Noore tunded, mõtted ja meeleolud on kõikuvad. Mõnikord tunneb noor, et kõik võimalused on käeulatuses, mõnikord aga, et kogu nende elu on untsus. Mõnikord on noore usk endasse ja oma võimetesse ebarealistlikult ülepakutud, mõnikord aga haarab teda tühisuse- ja võimetusetunne. Selles vanuses laps on vastuoluline. Mõnikord on ta suhetes vanematega lapselikult nõudlik, mõnikord jälle aga kaitseb raevukalt oma iseseisvust vanemate ja teiste autoriteetide eest, et need tema enesemääramisõigusi ei rikuks. Need ja veel paljud teised vastuolud teismelise mõtlemises võivad tekitada tõsiseid eksitentsiaalseid probleeme eelkõige temale endale.
Teie poeg selles on vanuseastmes, mis nõuab suuremaid nõudmisi taluda muutumist ning sellega kaasnavaid vastuolusid, pingeid ja surveid. Ta elab muutumisprotsessis, mille käigus tuleb taluda ebakindlust ja ärevust. Ta ei tea veel ise ka, milline inimene ta tahaks olla, mis temast saab jne. Selles vanuses noored vajavad turvalisi piire oma vanematelt. Nad juskui kombivad neid, nad isegi vajavad täiskasvanuid, kellega vastanduda, et nendest läbi murda. Sageli kasutavad vanemad piiride sedamiseks võimu, kuid see ei toimi. Toimib see, kui te oma poega eelkõige mõistaksite tema arengulistest vajadustest lähtuvalt. Sellest ka eelpool toodud lühike kirjeldus murdeeaga kaasnevatest arengulistest muutustest.
Sõpradekampa kuulumine on oluline ka eneseväärtustunde seisukohalt. Selles vanuses poiss ei mõõda enam oma väärtust lapse kombel vanemate märkuste ja pilgu põhjal, vaid oluline on eakaaslaste suhtumine.
Eelpool kirjeldatu ei anna õigustuslikku tähendust Teie poja käitumisele, mis on Teile ilmselgelt vastuvõetamatu. See annab pidepunkti mõtlemiseks ja mõistmiseks millises emotsionaalses segaduses Teie poeg võib olla.
Mida siis teha? Teismeline vajab, et tema jaoks olulised täiskasvanud mõistaksid teda ja aitaksid tal tema probleemidega toime tulla. Toime peavad nad ise tulema, kuid nad vajavad selleks armastavaid, mõistvaid ja hoolivaid vanemaid. See vajab aga täiskasvanutelt eelkõige endasse vaatamist: kas olen lapse jaoks psühholoogiliselt olemas? Kas minus endas on piisavalt tarkust ja psühholoogilist tugevust seada lapsele turvalisi piire? Kas peresüsteem on turvaline, mis toetaks lapse arenguliste probleemidega toimetulekut?
Oluline on saavutada pojaga koostöö. Koos pojaga kehtestada kokkulepped selliselt, et need oleksid vastuvõetavad nii ühele kui teisele. Soovitan lugeda T. Gordoni raamatut "Tark lapsevanem"; J. Juuli raamatut "Sinu tark laps".
Lastega saab kõik korda, kui nende vanemad käituksid nendega teisiti.
Tundub siiski, et selles loos on ka muud pereprobleemid. Võiksite pöörduda perenõustamisele.
Aega ja kannatust, kannatust, kannatust.Armastage seda suureninalist vinnidega röökurit nagu siis,, kui ta oli veel 3-4ne. Kui üle viskab, võtke vanad fotod appi, vaadake neid, jooge piparmünditeed ja laske vabaks.Te ei saa tema eest 100% elada.Meestel on oht krampi minna, naised on üldjuhul paindlikumad tundub mulle isiklikult.Kui ruttu see aeg on läinud! Alles ta oli see armas 5ne rüblik.Aga sama ruttu läheb aeg ka nüüd. varsti on ta ilus 20aastane noormees. Siis te tahate olla talle sõber, rääkida naistest ja poliitikas ja elust.Käituge praegu temaga nii, et see aeg tuleks. Et teil oleks kunagi see sõber.
