Laps (poiss) on 7-aastane ja käib I.klassis. Mure selline, et ta armastab väga kõiki kallistada. Oma sõpru kallistab kui näeb neid, sest ta on nii õnnelik. 7-aastased aga juba ju tunnevad piinlikust ja võõrastavad ja tõmbuvad tagasi kui minu poja neid kallistama kukub kui pole kaua aega näinud.
Oli praegu 4 nädalat kodus haige ja täna kui läks kooli jooksis kohe oma sõpru kallistama. Nemad aga ehmatavad ära selle peale. Kardan, et varsti ehmatab oma sõbrad enda ümbert eemale.
Tean, et see kallistamine tuleb kodunt, sest me oleme siin suured kallistajad. Oleme öelnud ka, et kui meie peres kallistame on see ok, aga oma sõpru pole vaja nii kirglikult kallistada. See on tema viis oma emotsiooni näidata. Siin elukoha ümber lapsed on ka kõik ära kallistatud ja paljud teevad krimsus näo kui meie pojakene neid jälle suurest rõõmust ´ründab´
Küsimus! Kuidas me talle ütleksime, et nii ikka ei saa, et ta peaks hoogu maha võtma, sest ei tahaks ära rikkuda tema rõõmu ja emotsioone. Ei tahaks tema tundeid riivata.
Ausalt öeldes pole kedagi sellist last näinud, kes sellises eas veel nii kallistab. Nooremad muidugi kallistavad, aga koolilapsed ju enam nii ei tee.
kirjeldate olukorda, kus olete mures, et üks iseenesest meeldiv ja armas käitumine tundub olevat selline, mis võib-olla juba tekitab pojale keerukaid olukordi, kuid ilmselt võib teie arvates seda teha kunagi tulevikus.
Lapsed õpivad paljusid asju läbi mudelõppe, kus vaatavad, mida keegi teine ees teeb ja kui teised saavad selle eest mingil kujul „tasu“, siis teevad samamoodi. Teie laps on kodus kogenud seda, et kallistamine on midagi toredat ja nii saab enda õnnelikkust, rõõmu väljendada. Millest võib ehk abi olla on see kui temaga samal teemal edasi rääkida, nagu olete praegu juba ka teinud. Lihtsalt on vaja rääkida mitmeid kordi ja erinevas võtmes.
Näiteks tasuks teemat käsitleda ka sellest lähtuvalt, miks laps nii teeb ehk mis vajadust rahuldab. Saan aru, et ta on öelnud, et väljendab sellega seda, et ta on teisi nähes väga õnnelik. Nii võib abi olla sellest kui temaga rääkida ja proovida ka teisi viise oma õnne ja rõõmu väljendamiseks. Samuti võib temaga rääkida ka sellest, kuidas tema enda arvates ta sõbrad reageerivad ja kas temale endale päris alati meeldib, kui keegi teda kallistab.
Seega, abi oleks ikka sellest, et lapsega rääkida ja aidata tal ka teisi käitumisviise leida. See kõik on üks tavaline suureks kasvamise osa, et tuleb õppida juurde mitmeid käitumisi oma tunnete väljendamiseks.
