Nimelt õpib minu laps 2 .kl õppimine on üldiselt korras, kuid lugemine tuleb üle kivide ja kändude. Samuti ei soovi laps raamatuid lugeda, kuid õpetaja käsib lugeda just raamatuid, et saaksime lugemise soravaks. Samas kui laps ei soovi raamatuid lugeda ei saa ma teda ka selleks sundida. Millised oleks muud võimalused lugemise õppimisele kaasa aitamiseks.
Küllap on raamatute lugemine üks peamisi viise lugema õppimiseks. Samas eeldab see aga omakorda piisavat oskusust. Et laps tahaks raamatut lugeda, peab ta suutma tekstist sedavõrd aru saada, et tekiks huvi. Kirjutate, et Teie lapsel läheb lugemine praegu raskustega. Sageli on nii, et lapsel läheb palju energiat ja tähelepanu sõnade kokkulugemiseks, kuid lause mõte jääb segaseks ning nad ei mõista enam loetu sisu. Sel juhul on lugemine üks suur vaev ja kohustus, mitte huvitav ja meeldiv tegevus. Last saaks sel juhul aidata peamiselt nii, et mõelda välja, kuidas lugemine põnevaks teha. Mõelge, millised lood, jutud teie lapsele meeldivad on need seikluslood, muinastjutud, naljalood, looduse või hoopis tehnika teema jne. Valige koos sobivad raamatud.
Mõned lapsed on harjunud juba väiksena, et neile lugusid ette loeti ja raamatute lugemine on neile tuttav tegevus. Nüüd võib proovida ka seda, et loete osa juttu ise või koos ja põneva koha peal võiks laps ise proovida edasi lugeda. Võite anda ka ülesande - näiteks peab oskama vastata Teie poolt esitatud küsimusele.
Selles vanuses vajavad paljud lapsed koostegemisi. Isegi kui nad on järjest rohkem iseseisvad, on hea, kui keegi on juures. Nii võib olla ka lugemisega. On laps, kellele on oluline kõva häälega lugemine. Abiks loetu mõistmisel võib olla ka see, et paluda lapsel oma sõnadega öelda, kuidas ta loetust aru sai. Nii saaksite ka Teie aimu, mil määral laps loetust aru saab ja kuhu takerdub. Ja mis peaasi, olete temaga koos ja pakute tuge. Kõige selles juures on veel väga määrav roll ka emotsionaalsel foonil. Kui laps kogeb ebaõnnestumist, vahel ka riidlemist, halvustamist, siis on kindel, et ta pigem väldib lugemist ja kujunevad negatiivsed seosed. Seetõttu on oluline, et lugemine kulgeks rõõmsas ja innustavas meeleolus.
Ja veel lugemist saab kindlasti siduda ka mänguliste aspektidega või leida ülesandeid, kus lugemine on vahend millenigi jõudmiseks. Kindlasti on olemas selliseid mänge ja ka kirjandust, kuidas lapsele lugemine huvitavaks teha.
Loodan, et mõni eeltoodud mõte sobib ka teie lapsele ning kindlasti oskate koos midagi toredat ka lisada. Et veel sobivaid viise leida, julgustage last rääkima, mis talle lugemise juures keeruline või ebameeldiv on, jääge seejuures aktiivseks kuulajaks ning ärge kiirustage oma lahendusi välja pakkumast, parim, kui laps ise leiab endale sobivad.
Kokkuvõtteks lisan, et olen nõus, et sunniga ja võideldes ei teki huvi. Ilma huvita on raske aga edu saavutada. Ikka on oluline leida üles see nupp, mis teeb lugemise lapsele endale meeldivaks ning pakuks rõõmu.
Seal igasuguseid näpunäiteid. Eriti tore on mu meelest koduse lugemispesa tegemine, kus kõik pereliikmed saaksid lugemas käia. Oluline on muidugi, et siis kõik oleks pesa tegemisse ka kaasatud.
