Laps läks sügisel lasteaeda ja peale umbes 1,5kuulist käimist tekkis olukord, et enam ei taha koju tulla. Tuleb teda meelitada ja ahvatleda või lihtsalt kisavana kaasa viia. Hämming on mul üsna suur, sest selline käitumine tekkis tal enne 2-aastaseks saamist, olen küll tuttavatelt kuulnud, et lapsed kuskil 4-5-aastastena ei taha lasteaiast ära tulla, sest seal on sõbrad, aga nii noorelt polnud ma küll varem kuulnud.
Küsimus olekski selline: kas on võimalik, et see vastumeelsus koju tulemise vastu möödub või süveneb see veelgi ajaga ja mida saaks ma ise teha, et seda leevendada?
Teie lugu on tõepoolest pigem ebatavaline, kui tavaline. Enamasti ei soovi lapsed lasteaeda minna, mitte vastupidi.
Mõeldes Teie küsimusele, nimetaksin vastumeelsust kodu vastu pigem huviks lasteaias olemise vastu. Kirjast ei tule välja , kas olete lapsega vestelnud teemal, mis põhjusel ta tahab lasteaias kauem olla. Siin võiks proovida aktiivset kuulamist, et saada teada tegelik põhjus lasteaias olemise suhtes. Kindlasti on lapsel mõni oma mõte või soov selle taga, mis vajaks välja rääkimist. Sageli on juba välja rääkimisest palju abi ja asjad hakkavad lahenema.
Kodus võib lapsega rääkida ka oma murest seoses selle probleemiga.
Arvan, et omavahelise vestluse käigus tuleb välja tegelik põhjus ja saate sellele otsida ka üheskoos lahendust. Nii väikse lapse puhul võib vanem lapsele ka ise välja pakkuda põhjuseid, miks laps ei taha lasteaiast koju tulla.
Isiklikult arvan, et sellised olukorrad on mööduvad ja vajavad lihtsalt natukene suhtlemist.
Tere Kristi
Tundub, et teil endal vaikseid lapsi ei ole voi ei lugenud te abivajaja kirja hoolikalt labi. Alla 2a laps ei oska sinuga vabalt vestlust arendada teemal, miks ta ei taha koju minna! Ning probleem on pigem tavaline, kui ebatavaline.
Paljud kasvatajad soovitavad meelitusi, ullatusi. Laps on lasteaia paevast vasinud ning seetottu tal vallanduvadki emotsioonid, kui ta kuuleb emmet voi issit utlevat, et on aeg koju minna.
Soovitan lugeda Perekooli foorumit.
Tänud vastukaja eest. Endal on mul kolm last, kõik on käinud alles hiljuti lasteaias. Olen teiega täiesti nõus, et alla 2 aastane ei arenda vabalt vestlust. Samas on läbi aktiivse kuulamine võimalik lapsel maha võtta pinget, vältimaks kisava lapse koju viimist jõuga.
Toon siia ühe näite elust. Alla 2 aastane laps keeldub õueriiete selga panemisest. Üks võimalus on panna laps jõuga riidesse, mida on päris raske teha. Teine võimalus on jääda rahulikuks ja kuulata last aktiivselt , öeldes: "Sa ei taha riidesse panna, sulle ei meeldi riietumine." Väga sageli tuleb selliseid lauseid ütelda 3-4 korda. Peale korduvaid ütlemisi, hakkab laps tasapisi rahunema, pinge kaob kehast ja last on võimalik rahulikult riidesse panna. Analoogset vestlust pidasin ka siin silmas. Lasteaias tuleks ainult lapsele korrutada lauset: "Sa ei taha koju minna, sa tahad teiste lastega mängida." Lapsevanemale võib korrutamine tunduda kummaline aga see toimib väga sageli. Olen teiega nõus, et vanemat nähes vallanduvad lapsel emotsioonid, mille tulemuseks on pahur laps.
Vabandust, et väljendasin ennast ebatäpselt antud vanuse suhtes.
