Minul mure oma 13 a tütre pärast. Kooli vahetus oli 2 aastat tagasi ning läks suhteliselt valutult kuigi käitumine on sellest ajast alates veidi halvemaks muutunud. Viimasel kuul on aga asi hoopis hull. Kooli e-koolis on märkusi ülepäeva. Enamalt küll 2 aines aga siiski. Praeguseks on jõudnud asi sinnani, kus õpetaja küsib e-kooli vahendusel:
"Miks osaleb käitumisprobleemidega õpilane õppetundides ja segab tervet klassi?!?!"
Põhiliselt on tal märkused seotud jutustamise, keerutamise, lobisemise ja segamise kohta.
Olen rääkinud tütrega sellest mitmeid kordi, kuid tema vastused on, et kõik kisavad, igav oli, tal oli antud ülesanne juba ammu tehtud jne. Hinded on tal pigem head.
Igal hommiku kordan talle üle, et ta ei segaks tundi ja ta lubab, et on täiesti märkamatu. Paraku ei õnnestu see tal kuigi hästi.
Tütar arvab ise, et ei ole probleemi ja mul ei ole põhjust muretseda. Kindlalt ei taha ta, et ma õpetajaga räägiksin. Ise südames kardan ka, et äkki ajan asja veel hullemaks.
Arvan siiski, et see on ohumärk mulle ning ma peaksin sellele kuidagi reageerima.
Siit ka küsimus, et milline oleks mõistlik reageering ning mida peaksin õpetaja saadetud küsimusele vastama?
Õpetajaga nõu pidada on hea mõte, sest kooli ja kodu koostöö selle sõna parimas mõttes annab reeglina häid tulemusi.
Enne seda teen aga mulle olulise viite, et ükskõik millise lapse käitumine on alati seotud sellega, mis toimub selle lapse kodus. Millised on teie ja lapse isa suhted tütrega? Millised on teie suhted mehega? Peres/suhetes toimuv on iga inimese käitumise mõistmises võtmetähendusega.
Teie tütar on 13, seega on tegu murdeealisega. See ongi lahti murdmise aeg laps, olgu küll pealtnäha veel sõltuv ja täiskasvanu silmis tihti rumal, soovib aina enam oma elu üle ise otsustada. Murdeeale on omane vastasseis, tihti arutugi vastasseis ja protest vanemate vastu, käskude-keeldude vastu, kooli ja õpetajate vastu, kogu maailma vastu. Tärkav seksuaalsus võib põnevuse kõrval tekitada võõristust ja hirmu.
Kuid kogu seda murdeealise rüsinat maailma ja iseendaga saadab tegelikult suur sisemine ebakindlus, mis muutustega ikka kaasneb. Kes ma olen? Kuhu lähen? Mida arvavad minust sõbrad? Kas maailm on elamiseks tore või kole koht? Murdeea juurde kuuluvad ka suured unistused ja seegi, et tohutu ebalus võib vahelduda enda totaalse ülehindamisega. Teie tütre käitumist koolis võib muidugi tõlgendada ka kui hukkamõistu väärivat, kuid see võib tähendada ka: vaata mind, just selline ma olen, kui vaja, astun üles kogu maailma vastu! Sest siit tulen mina, MINA! Nii oma ebakindluse kui ka kõikvõimsuse tunnetamine on teismelisele vajalik, et arenguetapi lõpuks jõuda adekvaatse täiskasvanuliku minapildini.
Noor puberteet nii ebakindel kui ta ka on enda sees, ja suuresti just selle tõttu, keerab tihti okkad väljapoole. Seespool, tihti endalegi teadvustamatult hüüab ta appi, sest on oma muutuste keskel hädas. Samas soovib ta kõikidele peas keerlevatele küsimustele tingimata ISE vastust leida. Ja kuigi ta tahab vastused leida ise, on just siin see koht, kus vanema roll tähtis on.
Iga teismeline vajab rohkesti mõistmist ja ärakuulamist. Kindlasti olete ka ise tundnud, kui oluliselt vähemaks sulavad probleemid ja kuidas paraneb halb enesetunne, kui olete rääkida saanud nii, et keegi on teid tõeliselt kuulanud. Kuulamise all pean silmas ehedat toetavat kuulamist, mis vajab suurt keskendumist ja sajaprotsendilist kohalolekut teise jaoks. Tõeline kuulamise juurde kuulub seegi, et kõrvale jäetakse omaenda mõtted-ideed-lahendused, selle asemel võiks uurida, mida laps ise arvab, sh oma käitumisest ja hinnetest, koolielust üldse.
Usalduslik suhe vanematega, kuigi see pealtnäha ja ka lapse sõnades väljendatult vähetähtis võib tunduda, annab lapsele eluks nii vajalikku usku endasse ja oma väärtuslikkusesse.
Usaldus ja kuulamine - need on võlusõnad.
