minu poeg läks esimesse klassi. Kuna ta kedagi varem ei tundnud, on ta koolis üsna tõsine ja väärikas, ei jookse ega lärma (kodus seevastu püsimatu ja elav). Samas on seal tekkinud situatsioone, mille puhul ma ei oska nõu anda. Nimelt väidab ta, et üks tüdruk oma klassist kiusab teda. Muidugi ta liialdab natuke, sest sarnaselt minuga võtab ta kõike hirmsasti südamesse. Ja mina püüan lohutada, et sa hoopis meeldid talle. Niisiis, ühel päeval olla see tüdruk ta nime üle naernud, teisel päeval kehalises tema tehtud harjutusi kommenteerinud, eile poisi suunas jalga viibutanud (nagu tahaks lüüa). Ütlen talle, et ära tee välja. Aga täna oli tüdruk ilmselt talle käed silmade ette pannud, ja selline füüsiline kontakt häiris poissi väga. Mida ma peaksin talle soovitama, kuidas käituda? Kas ta peaks lihtsalt verbaalselt paluma end rahule jätma? Isa on talle õpetanud, et endale liiga teha ei tohi lasta; kardan, et kui sellised tähelepanuavaldused jätkuvad, võib ta mingi hetk endast välja minna ja tüdrukut lüüa. Poistega tal probleeme pole.
Kuidas poiss nendes situatsioonides ise reageerib? Olen ise kasvataja lasteaias ja pannud tähele seada, et kiusaja võib saada motivatsiooni oma tegevuseks ka kiusatava reageeringust (nt kui teine on nutma puhkenud, hakkab kiusaja teda viripilliks tembeldama jne). Mõnele aitab ingnoreerimine, teine kaotab huvi, kui tema sõnad ei jõua kuhugi. Samas kui ikka asi ei lõppe, siis arvan küll, et las poiss ütleb tüdrukule, et talle ei meeldi, kui too temaga nii käitub. Mitte, et sa oled nii paha või emme ütles..., vaid ta võiks öelda, mis ta asjast arvab.
Täiskasvanuna on hästi oluline ka last ära kuulata (kui öelda talle, et ah pole nii hull vast midagi, küll läheb üle, siis laps võib tunda, et tema mure ei ole oluline ja võib endasse sulguda), seda nii õpetajana kui lapsevanemana. Kui probleem püsib soovitan rääkida ka õpetajaga.
Tegemist on lihtsalt elava tüdrukuga minu arust. Räägi poisiga, mis teda häirib või miks ta kardab. Tüdruk saab kindlasti indu juurde, kui teine on selline uje ja kohmetu. Algklassides ju ikka sellised mängud, et tõmmata patsist jne.
Tere!
Mis võiks olla tüdruku sellise käitumise sõnum? Mida ta sellega taotleb? Miks käitub tüdruk just Teie pojaga nii? Mida peaks Teie poeg sellises olukorras tegema?
Kirjutasite, et Teie poeg on väärika ja tasakaaluka käitumisega. Selline käitumine on igati oodatud ja meeldiv. Tüdruk, kelle käitumine vastupidiselt Teie poja käitumisele, on seda kindlasti märganud. Löömise tähendus võib olla kutse tuttavaks saamisele. Kuna selles vanuses laste suhtlemise repertuaar on üsna piiratud, siis kasutavad nad instinktiivselt füüsilist kutsuvat märguannet.
Tüdruku sellisele käitumisele on aga vaja vastu astuda. Poeg võiks kasutada otseseid sõnumeid endast: "Mulle ei meeldi kui sa mind lööd ja narrid". Ei oska ette näha, mida tüdruk sellele vastata võiks, kuid kindlasti julgustage poega vestluseks tüdrukuga. Kontakti loomiseks sobib veel küsida midagi tüdruku kohta: kus ta elab, millega ta peale kooli tegeleb, milline tund talle kõige rohkem meeldib jmt.
Võimalik, et tüdrukul puudub julgus ja oskus verbaalselt suhtlemise alustamiseks. Teie poeg suudaks anda teistsuguse mudeli kontakti loomiseks peale löömise ja narrimise.
